Kogume esemeid, fotosid, dokumente, trükiseid, kunstiteoseid, mälestusi ja muud ainest, mis on seotud Eesti rannarahva eluga minevikus ja tänapäeval. Kogumise eesmärk on anda ainest uurimistööks, näituste koostamiseks, pedagoogilisteks ja muudeks inspireerivateks tegevuseks ning aidata meeles hoida möödunut. Kogumis- ja teadustegevuses keskendume eelkõige Põhja-Eesti rannikule ja väikesaartele.

1.             Muuseumi missioon ja ülevaade toimimispõhimõtetest
1.1.         Missioon

Võimaldame mõista ja mõtestada mereäärse eluviisi olemust, tõlgendada minevikku, tunnetada olevikku ja luua paremat tulevikku.

1.2.         Muuseumi ajalugu

SA Rannarahva Muuseum koosseisu kuuluvad Rannarahva muuseum, Viimsi vabaõhumuuseum ning Naissaare muuseum. SA Rannarahva Muuseum eelkäijaks on S.M. Kirovi nimelise Näidiskalurikolhoosi Muuseum, mis asutati 15.12.1971. Muuseum keskendus oma tegevuses randlusele ja kalandusele. Aastatel 1971-1973 toimus esemete kogumine Eestimaa rannakülades, mille tulemusena võeti arvele ligi 2000 eset. Muuseum avati 26.12.1973 ja see oli Eesti NSV esimene kalurikolhoosimuuseum, mille püsinäitus kajastas kalurite tööd ja eluolu 19. sajandist kuni 1970ndateni.

12.08.1980 avati muuseumi vabaõhuosakond – tänane Viimsi vabaõhumuuseum.

1990. a algul kolhoosi reorganiseerimise käigus moodustati OÜ Esmar, mille koosseisu läks ka muuseum. 1990. a märtsis muuseumi tegevus lõpetati. Kogudesse suhtuti hoolimatult ja ebaperemehelikult, osa esemeid jagati protsesse dokumenteerimata laiali, osa tagastati piirkondadesse, kust need kogutud olid.

Viimsi vallavalitsus võttis muuseumi varad OÜ-lt Esmar üle 1993. a. Kogud viidi Viimsi mõisahoonesse.
1994. a muudeti muuseum iseseisvaks munitsipaalettevõtteks nimetusega Vival, 2000. aastast Viimsi Muuseumid.

27.06.2000 asutati Viimsi vallavalitsuse otsusega Naissaare Muuseum.

2001 paigutati muuseumide kontor ja kogud endisesse Viimsi Päästeteenistuse hoonesse, kus puudusid aga nõuetekohased hoiutingimused.
2003. aastast  asub muuseum ühes kogudega endises Viimsi koolimajas Pringi külas.

2007 asutati vallavolikogu otsusega SA Viimsi Muuseumid.
2009 sügisel nimetati see ümber SA Rannarahva Muuseumiks – muuseumi sisulise töö kõrval peegeldab nüüd ka nimi tagasipöördumist kohamuuseumist teemamuuseumi juurte juurde.

Muuseumikogu täiendamine aastatel 2003 – 2020 on valdavalt toimunud järgnevalt:

–          näitustega kaasnevad kogumiskampaaniad (nt piiritsoon, salapiiritusevedu, kalapüünised, Kirovi nim näidiskalurikolhoos, Viimsi kool);

–          teaduslikud ekspeditsioonid Põhja-Eesti väikesaartele: Naissaar, Aksi ja Prangli;

–          juhuslikud annetused kodanikelt.

Keerulised ajaperioodid, pidev kolimine, omandivormi muutused ja kogudega tegeleva personali vahetumine on muuseumi kogudele tugeva jälje jätnud. Olukorda illustreerib järgnev näide: 1990. aasta reorganiseerimise käigus jagati paljud kogusse kuulunud esemed laiali, mistõttu on muuseumikogu numeratsioonis augud – number on, eset mitte. Õnnetul kombel jäeti aga kogu see protsess dokumenteerimata. Korrektse süsteemi puudumisel otsustati järgmise reorganiseerimise käigus hakata parema lahenduse leidmiseni esemeid kogusse võtma ajutise numbriga. Kahjuks on aga ka see protsess olnud puudulik. Muuseumisse tulnud eset ja akti on keeruline kokku viia, kuna tegevus pole olnud järjepidev, paljud esemed on kadunud. Hiljem on mõned esemed muuseumikogusse ka tagasi jõudnud.

1.3.       Muuseumikogu

SA koosseisu kuuluvate Rannarahva muuseumi, Viimsi Vabaõhumuuseumi ja Naissaare muuseumi kogu arvestatakse ühtse tervikuna ning see jaguneb kaheks: muuseumikoguks ja abikoguks.

Muuseumikogu ja abikogu (seisuga 01.10.2020) moodustavad:

1.4.           Muuseumi struktuur ja toimemehhanismid

SA Rannarahva Muuseum on kohaliku omavalitsuse (Viimsi vald) poolt asutatud sihtasutus, mis koosneb kolmest muuseumist: Rannarahva muuseum (SA peakontor, püsi- ja vahetuvad näitused), Viimsi vabaõhumuuseum (püsi- ja vahetuvad näitused) ja Naissaare muuseum (püsinäitus), külastuskeskus ja raudtee. Muuseumikogu ning kinnistud (k.a vabaõhumuuseumi territoorium ja hooned) on omavalitsuse poolt sihtasutusele vastutavale hoiule antud.

Vabaõhumuuseumi territooriumil on 10 hoonet, millest kolm on abi- ja administratiivhooned ning seitse eksponaathooned. Viimastest on neli mälestistena riikliku kaitse all.

Muuseumi hoidlaruumid paiknevad Rannarahva muuseumi hoones ja selle kõrval asuvas nõukogudeaegses kõrvalhoones (varemalt katlamaja).

Kolme filiaali peale on kokku 10 töötajat (seisuga 01.05.2025):

–          Juhatuse liige

–          Raamatupidaja (0,5)

–          Sündmuste projektijuht

–          Kogude ja näituste osakonna juhataja

–          Koguhoidja 0,5

–          Teadusosakonna juht

–          Teadur-kuraator 0,5

–          Vabaõhumuuseumi perenaine

–          Vabaõhumuuseumi peremees

–          Naissaare külastuskeskuse perenaine

–          Naissaare külastuskeskuse peremees

Kogude täiendamise, korrastamise ja kättesaadavaks muutmise eest vastutatavad kogude ja näituste osakond ja teadusosakond.

Ülesanded on jagatud järgnevalt:

• Kogude täiendamine (analüüs, vajadus, planeerimine ja kogumise läbiviimine):

kogude ja näituste osakond ning teadusosakond

• Kogude haldamine, hoiustamine, säilitamine, digiteerimine, andmebaasid:

kogude ja näituste osakond

• Kogude kasutamine: kogude ja näituste osakond (uurijate teenindamine, näituste koostamine), teadusosakond (uurimuste, näituste ja trükiste koostamine), haridusprogrammide läbiviijad (näituste koostamine, haridusprogrammid)

 1.5.            Muuseumi koostöövõrgustik

SA Rannarahva Muuseum teeb aktiivselt koostööd teiste Eesti ja ka välisriikide muuseumide, ühingute ja asutustega. Seda nii näitusetegevuse arendamiseks kui ka muude muusemi tegevust puudutavate kogemuste jagamiseks. Muuseumidest on kõige tihedamad kontaktid Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi, Harjumaa Muuseumi, Rootsi-Kallavere küla muuseumi,  SA Eesti Meremuuseumi, SA Eesti Ajaloomuuseumi ja SA Eesti Vabaõhumuuseumiga. 

Koostööd tehakse tihedamalt ka haridusprogrammide osas MTÜ Rannamõisa Laevaseltsi, näituste ja arheoloogiaalase kompetentsi alal Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudiga.

SA kuulub Läänemeremaade muuseumide koostöövõrgustikku Baltmus (Network of Museums in the Baltic), Eesti Ajalooliste Laevade Selts .
Kuulume ka Eesti Muuseumiühingusse.

1.6.            Muuseumi tegevust reguleerivad õigusaktid ning strateegilised dokumendid

Muuseumi tegevust reguleerivad muuseumiseadus ja selle rakendusaktid, muinsuskaitseseadus, ICOMi eetikakoodeks, SA põhikiri, SA arengukava ning käesolevad kogumispõhimõtted, SA Rannarahva Muuseumi kogude korraldamise eeskiri ja Rannarahva muuseumi ja Viimsi vabaõhu- muuseumi ohuplaanid. Juhindutakse ka Viimsi valla arengukavast, Viimsi valla turismi arengukavast ja Viimsi valla kultuurivaldkonna arengukavast.

Sihtasutuse põhikiri

Majandusaasta aruanded

• 2020 (PDF)
• 2021 (PDF)
• 2022 (PDF)

SA Rannarahva Muuseum eelarve 2023 (DOC)
SA Rannarahva Muuseum arengukava 2023-2028 (DOC)

Ruumide kasutamise leping ja eeskirjad

• Ruumide kasutamise lepingu vorm (DOC)
• Ruumide ja territooriumi kasutamise eeskiri (PDF)
• Vabaõhumuuseumi territooriumi kasutamise kord.doc

SA Rannarahva Muuseum nõukogusse kuuluvad:

• Aivar Sõerd – esimees
• Silja Konsa
• Raimo Tann
• Valter Puuström

SISSEJUHATUS

Sihtasutus (SA) Rannarahva Muuseum tegutseb rannarahva mäluasutusena, kogudes ja eksponeerides oma muuseumides randlaste kultuuri- ja ajaloopärandiga seonduvat.

SA Rannarahva Muuseum eelkäija on S.M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi muuseum, mis asutati 1971 aastal. 1980. aastal avati Pringi külas muuseumi vabaõhuosakond. Tänapäevasel kujul on muuseum loodud peale mitmeid reorganiseerimisi 2007. aasta juunis, mil loodi SA Viimsi Muuseumid. 2009. aasta sügisel nimetati asutus ümber sihtasutuseks Rannarahva Muuseum, kuna uus nimi peegeldab senisest enam muuseumi sisulist tööd ja ajalugu.

Sihtasutuse koosseisu kuuluvad hoonestusõiguse alusel kolm muuseumikompleksi, mis üksteist täiendades annavad Eestimaa rannarahva elust laiema pildi:

•    Rannarahva muuseum (rannarahvas Läänemere kallastel muinasajast tänapäevani);
•    Viimsi vabaõhumuuseum (kaluriküla lugu);
•    Naissaare muuseum (rannarahvas väikesaartel, militaarajalugu).

Lisaks haldab muuseum Naissaarel asuvat Naissaare Merekindluse raudteed ja Naissaare külastuskeskust.

Rannarahva muuseum asub Viimsi vanas koolimajas, põlises Pringi rannakülas. Muuseumi näitused, haridus- ja elamusprogrammid ning sündmused keskenduvad Eestimaa rannarahva mitmetahulisele ajaloole ja kultuurile ning kaasaegse mere- ja randluskultuuri propageerimisele.

Viimsi vabaõhumuuseum on üle 150 aasta vana rannatalude kompleks mererannal Pringi külas, Viimsis. Põhiosa vabaõhumuuseumist moodustab ajalooline Kingu rannatalu, mille vanimaks hooneks on 19. sajandi keskpaigas ehitatud rehielamu. Vabaõhumuuseumis on aastaringselt võimalik osa saada külaelanike igapäevastest tegemistest, talutöödest ning merelkäigust, puhkehetkedest ja külapidustustest, turupäevadest ja pühadekommetest.

Naissaarel Männiku külas asub Rannarahva Muuseumi militaarekspositsioon. Ekspositsioon asub nõukogudeaegses üleajateenija elamus ja  tutvustab põhiliselt saare militaarajalugu alates merekindluste rajamisest kuni nõukogude relvajõudude lahkumiseni.

2025 on SA-s 10 töötajat. SA tegevuseelarvest veidi alla poole teenitakse omatuludena. Omatuludele lisandub Viimsi valla tegevustoetus ning muud sihtotstarbelised toetused. Muuseumeid külastab iga-aastaselt ca 60 000 külastajat, millele lisandub taluturul käivate inimeste hulk ca 40 000 inimest aastas.

Seni on SA tegevuse peamiseks strateegiliseks alusdokumendiks olnud SA Rannarahva Muuseumi arengukava. Käesoleva strateegia koostamise hetkeks on senine arengukava aegunud, samuti on organisatsioon viie aastaga oluliselt muutunud ja edasiarenenud. Sellest tulenevalt on käesoleva strateegia peamiseks ülesandeks määratleda organisatsiooni selge tulevikunägemus järgnevaks kümneks aastaks.

Käesolevas strateegias on välja toodud SA missioon ja väärtused, visioon, strateegilised valdkonnad ning eesmärgid. Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on määratletud tegevussuunad ning välja toodud peamised tegevused. Strateegia lisas on välja toodud seniste arengute analüüs koos peamiste järeldustega.

Strateegia sisendi saamiseks toimus avatud foorum “Rannarahva kärajad 2015+”, kus osalesid erinevate sihtgruppide esindajad. Missiooni, visiooni, eesmärkide jms sõnastamiseks viidi läbi arutelud strateegia juhtgrupiga.

Tulenevalt seniste arengute analüüsist (vt ka lisa 2) on hetkel kindlasti SA arengupiduriks muuseumi amortiseerunud hooned ja osaliselt ka vananenud ekspositsioon. Täiendavate finantsvahendite suunamine kõigi kolme muuseumikompleksi renoveerimisse ja kaasajastamisse annaks võimaluse teenuste mitmekesistamiseks ning lisateenuste pakkumiseks. Samas ei tohi unustada, et muuseumi tegevuse aluseks on töö kogudega ning vastavalt seadusandlusele ka kogude säilimise tagamine, milleks tuleb luua vähemalt elementaarsetele nõuetele vastavad tingimused.

Käesolevas strateegias on erilist rõhku pandud neljale valdkonnale, mis peaks jõujoontena tulevikus läbima kõiki muuseumi tegevusi. Need on:

•    rahvusvahelistumine;
•    keskkonnahoid;
•    koostöö;
•    integratsioon.

SA Rannarahva Muuseum strateegia eesmärgiks on organisatsiooni arengupotentsiaali süsteemne realiseerimine muuseumi peamistes strateegilistes tegevusvaldkondades. Selleks on oluline strateegia elluviimise pidev seire ning vajadusel dokumendi uuendamine, mis on organisatsiooni juhatuse ja nõukogu ülesandeks.

1.    MISSIOON ja VÄÄRTUSED

Missioon

Võimaldame mõista ja mõtestada mereäärse eluviisi olemust, tõlgendada minevikku, tunnetada olevikku ja luua paremat tulevikku.

Väärtused

SA Rannarahva Muuseum on SPETS:

SÕBRALIK – muuseumisse on alati hea tulla, siin on kodune ja õdus.  Seda nii töötajal, kliendil, koostööpartneril kui ka sõbral.
PÄDEV – muuseumi tegevus on meisterlik kombinatsioon teadmistest ja fantaasiast. Järjepidev areng ja mugavustsooni vältimine iseloomustab nii organisatsiooni kui iga töötajat.
ELAV – muuseum on moodsalt vanaaegne pannes ajaloo elama. Osalejad kaasatakse, et tunnetada olnut, olevat ja tulevat.
TÕHUS – muuseum kasutab oma ressursse efektiivselt ja eesmärgipäraselt.
SIDUS – muuseumi tegevus on tulemuslik tänu töötajate tihedale koostööle ja teiste osapoolte sidusale kaasamisele.

2.   VISIOON, STRATEEGILISED VALDKONNAD ja EESMÄRGID

Visioon aastaks 2025

SA Rannarahva Muuseum on rahvusvaheliselt tuntud ehe ja mitmekülgne rannarahva eluviiside keskus.

Muuseum kajastab rannarahva eluviisi teadmistepõhiselt, kaasahaaravalt ning keskkonnasõbralikult. Muuseum on tuntud koostööpartner rahvusvahelistes merekultuuri ringkondades ning tunnustatud terves Eestis kui omanäoline mereäärse eluviisi tutvustaja. Muuseum on nii hariv kui ka elamust pakkuv keskkond erinevatele sihtgruppidele.

Strateegilised valdkonnad ja eesmärgid

SA Rannarahva Muuseumi põhikirjaliseks eesmärgiks on koguda, uurida ja säilitada rannarahva ja tema elukeskkonnaga seotud kultuuriväärtusega esemeid ning korraldada nende üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.

Tulenevalt põhikirjalisest eesmärgist, senisest tegevusest ning tuleviku plaanidest on muuseumi strateegilisteks tegevusvaldkondadeks teadus- ja näitustegevus, haridustegevus ning külastus- ja sündmustegevus. Järgnevalt on igale tegevusvaldkonnale püstitatud strateegiline eesmärk.

E1: Muuseum on uuriv ja asjatundlik TEADUS- JA NÄITUSKESKUS – muuseum uurib, analüüsib ja eksponeerib randlase elu kõrgel professionaalsel tasemel. Kogud, teadustegevus ja ekspositsioon moodustavad muuseumi tugeva vundamendi.

E2: Muuseum on kaasaegne, laiapõhjaline ja avatud HARIDUSKESKUS – muuseumi haridustegevus põhineb teadustegevusel, ekspositsioonil ja kaasaegsetel metoodikatel ning katab erinevaid sihtgruppe. Muuseum pakub mitmekülgseid harivaid tegevusi ka väljaspool muuseumikeskkonda.

E3: Muuseum on ehe, kaasahaarav ja mitmekülgne KÜLASTUS- JA SÜNDMUSKESKUS – muuseum pakub ehedat külastuselamust, olles moodsalt vanaaegne. Osaleja kaasatakse protsessi võimaldades tal mõista ja mõtestada mereäärset eluviisi läbi aja. Muuseum pakub mitmekesiseid temaatilisi ja elamuslikke sündmusi autentses miljöös.

Kõiki strateegilisi valdkondlikke eesmärke toetavad horisontaalsed (erinevaid valdkondi läbivad) eesmärgid, milleks on:

• H1: Rahvusvahelistumine – muuseum on nii haridus-, külastus-, kui ka sündmustegevustes rahvusvaheline.
• H2: Keskkonnasõbralikkus – muuseum on oma tegevustes keskkonnasõbralik ning toetab läbivalt keskkonnateadlikkuse kasvu.
• H3: Koostöö – muuseumil on tugev koostöövõrk kogukonna siseselt, valdkonnapõhiselt ja rahvusvaheliselt.
• H4: Lõimumine – muuseum kaasab oma tegevustesse erinevaid sihtgruppe sõltumata taustast ja päritolust.

3.    TEGEVUSSUUNAD STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE LÕIKES

3.1.     Strateegiliste valdkondade tegevussuunad

E1: Muuseum on uuriv ja asjatundlik TEADUS- JA NÄITUSKESKUS

Tegevussuunad eesmärgi saavutamiseks:
1.1.    Kogude korrastamine ja arendamine
1.2.    Teadustegevuse arendamine
1.3.    Ekspositsiooni kaasajastamine

E2: Muuseum on kaasaegne, laiapõhjaline ja avatud HARIDUSKESKUS

Tegevussuunad eesmärgi saavutamiseks:
2.1.    Haridustegevuste arendamine
2.2.    Haridustegevuse arendamine muuseumist väljas
2.3.    Koolitustegevuse arendamine

E3: Muuseum on ehe, kaasahaarav ja mitmekülgne KÜLASTUS- JA SÜNDMUSKESKUS

Tegevussuunad eesmärgi saavutamiseks:
3.1.    Sündmuste korraldamine
3.2.    Muuseumi, kui erilise atmosfääri rent ürituskorralduseks
3.3.    Kaubanduse arendamine

3.2.    Organisatsiooni arendamise tegevussuunad

Muuseumi valdkondlike eesmärkide täitmist toetavad organisatsiooni arendamise eesmärgid ja tegevussuunad.

• O1: Struktuuri  ja personali arendamine – organisatsiooni struktuuri kohandamine strateegilistele valdkondadele ja eesmärkidele vastavaks ning personali arendamine sellest lähtuvalt.
• O2: Füüsilise keskkonna arendamine – olemasoleva füüsilise keskkonna kaasajastamine ning uue keskkonna loomine SA kõigis kolmes muuseumis.
• O3: Finantsvõimekuse suurendamine – muuseumi omatulude ning finantsvõimekuse suurendamine arendustegevuste teostamiseks ning personali motiveerimiseks.
• O4: Turunduse arendamine – muuseumi brändi arendamine ning süsteemse turundustegevuse teostamine, muuseumi valdkondade eestvedajad on valdkondlikud eestkõnelejad/ tunnustatud eksperdid.
• O5: Tugiprotsesside arendamine – organisatsiooni peamiste tugiprotsesside, sh IT süsteemide, valvesüsteemide, kinnisvarahaldamise ja finantsjuhtimise arendamine.

SA Rannarahva Muuseum hankekord

Hanke korraldamise üldpõhimõtted

Hangete korraldamisel lähtutakse Riigihangete seadusest ja sellest tulenevatest õigusaktidest ning käesolevast korrast.

Hanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, hanke läbipaistvus ja kontrollitavus, kohelda kõiki isikuid võrdselt, tagada olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine, vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning eelistada võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.

Hanke teostamine

1. Alates lihthanke piirmäärast on hanke korraldamiseks vajalik SA Nõukogu otsust. Eelistatavalt korraldatakse hange mõne hankespetsialist kaasabil.
2. Alla lihthanke piirmäära jääva hanke korraldamise otsustab, jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, juhatuse liige.
3. Kuni 500 eur. ostu sooritamiseks võib juhatuse poolt volitatud isik teostada hanke RHS ja käesoleva korra põhimõtetega vastavalt.
4. 4000 eur. kuni lihthanke piirmäärani korraldab hanke juhataja koos SA Rannarahva Muuseum töötajaga. Küsitakse min. 3 pakkumust vastavate pakkujate olemasolul. Tulemused fikseeritakse kirjalikult.