Näitused

Esimest korda eksponeeriti näitust Peterburi Etnograafiamuuseumis 2019-2020. Näituse algne mõte oli kujutada Anatol Donkani koduküla, Amuuri-äärse Tunguska, kogukonda. Just selles kontekstis, et seda kogukonda enam ei eksisteeri. (Tegemist ei ole kuulsa Jenissei-äärse Tunguska külaga). Ekspositsiooni läbiv idee on kujutada rahva kultuurilist hävingut läbi rahumeelse ning helge kunsti. Näiteks on Donkani näitusel välja pandud kaunid kalanahkadest puhvaikad allegooriline viide nõukogude laagrisüsteemile. Peterburis ei õnnestunud kunstnikul oma kontseptsiooni siiski nii esile tuua, kuna riiklik muuseum ei soosinud sellist lähenemist. Seda põnevam on väljapaneku tegelikku ideed avastada nüüd Eestis Rannarahva muuseumis. Paeluv on ka Donkani näitusel eksponeeritud loomingu etnograafiline külg. Esil on šamaanirüüd, millel on kujutatud nanai maailmapildi kosmoloogilised tegelased – tiiger Ambar, leopard Jargar, taeva draakon Modur, looklevad maod, putukad, linnud ning inimesed. Donkani esitatud maailmapildis pole vaatamata sisemisele viitele väikerahva ängile esitatud võitlust vaid pigem rahumeelset graatsiat ja vastandlikku tasakaalu. Tulge avastage seda rahu, ilu, käsitöömeisterlikkust ja kunsti Rannarahva Muuseumis alates 01.10.2021 – 30.03.2022

LOE EDASI >


Kevadine muuseum

Muuseumi uksed on jälle avatud. Suured ja uhked näituseplaanid on katkuaja tõttu sügisesse nihkunud, kuid väike näitus on valmis saanud ja kannab nime Viimsi viie vapi vahel.

Näitus on sisuliselt Viimsi ajaloo lühikursus – vaatame linnulennult tagasi siinse asustuse 6000 aasta pikkusele ajaloole. Enne 1940. aastaid elas Viimsi rannarahvas vahetuvate ülemvõimude all ikka oma tavapärast elu – püüti kala ja hülgeid, toodi vajalikku kraami Tallinnast ja teiselt poolt Soome lahte. Näitusel sümboliseerivad erinevaid aegu ja tegevusi üksikud iseloomulikud esemed – kalavõrgud ja omaaegsed uhkusesemed, piirituseplaskud ja tsaariaegsed kilukarbid. Keset näituseruumi seisab tarkusesambana post Viimsi koolide ajalooga.

Tegelikult vääriks ausammast ka väike kalake nimega kilu. Tsaariaegsete Revalsche Killo karpide peal on Viimsi rannast nähtud Tallinna vaade ja just tulutoov kilupüük tõi paljudele Viimsi kalameestele 19. sajandi lõpul jõukuse majja. Kilu tähtsus püsis ka Eesti Vabariigi ajal ja hiljem, Kirovi kolhoosi toodangu seas.

Rändnäitus Piirideta meri

Virtuaalversioon näitusest Piirideta meri, mis on rännanud ringi mööda Eestit ja Soomet juba 2017. aastast ja räägib Soome lahe ääres elavate inimeste omavahelistest kontaktidest läbi aja.

Eesti keeles: https://rannarahvamuuseum.ee/ajaloo-blogi-et/naitus-piirideta-meri/

Soome keeles: https://rannarahvamuuseum.ee/ajaloo-blogi-et/nayttely-rajaton-meri-soome-keeles/

Animatsioon näituselt "VIIMSI100"

Close Search Window