Rahvusvahelise projekti «Inimesed, tänavad ja majad» raames loodud Pärnu muuseumi mobiilne rändnäitus Pärnu kuurordist Viimsis Rannarahva Muuseumis. Tekstid Tiit Kask, kujundus Indrek Aija.
Vaatamata tõsiasjale, et esimesed ”suvitajad” saabusid Pärnu jõe kallastele ligi 11 000 aastat tagasi, sai Pärnu kui suvituskoha lugu alguse 1830ndatel, mil Inglismaalt pärit elitaarne merekuurortide suurmood – “kollektiivne rannaihalus” – oli vallutamas kogu Euroopat. 19. sajandi jooksul kujunes Pärnust rohkete parkide, varjuliste alleede ja elegantse supelarhitektuuriga mereäärne kuurort – „hurmav Läänemere Tuhkatriinu“.
1920ndatel Eestisse jõudnud päevitamise ja aktiivse rannapuhkuse mood andis kuurordile uue sisu ja ilme. Rannapildis domineerisid üha päevitunumad ja napimas riietuses suvitajad ning siiani linnapilti arhitektuurselt ilmestav elegantne ja esinduslik supelfunktsionalism. 1930ndate lõpuks oli Pärnust saanud Eesti Vabariigi esikuurort – suvenautlejate paradiis – Eesti suvepealinn.
Nõukogude ajal sai Pärnust aasta läbi toimiv sanatoorne ravikuurort ja populaarne suvituskoht. Eelnenud perioodidel loodud miljöö omandas nüüd nostalgilise ideaalmaastiku tähenduse, mis kandis endas sõnumit suvepealinna kunagisest hiilgusest. Värvikaks näiteks selles vallas on Pärnu naisterand kui paradiisliku rannakultuuri järjepidevuse kandja. 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel naiste kasutuses olnud supluskohast kujunes nõukogude ajal välja nudistlik naisterand ehk „naiste paradiis“ ning 2000ndatel pea muulideni ulatuv nudistlik rand, mille tuumik on traditsiooniliselt vaid naiste päralt. Vastavat rannaala tähistavad sildid annavad tänastele rannas uitajaile teada järgmist: „Naiste rand on ajalooliselt väljakujunenud piirkond, kus on üldtunnustatud tavaks alasti päevitamine. Täname, et austate piirkonna traditsioone ja rannasviibivate naiste privaatsust!“.
- aastast kannab Pärnu taas Eesti suvepealinna tiitlit. Tiitlit, mis on saanud Pärnu sünonüümiks. Pärnu muuseumi mobiilne rändnäitus on pühendatud Pärnu kuurordi 185. sünnipäevale.
Pärnu muuseumi näituste arendusjuht Tiit Kask
Pärnus 10.10.2023
