Rannarahva Muuseumis saab vaadata filmi ja näitust, mis on pühendatud meie vete hästituntud kalale, räimele.
Filmi ja näituse valmimist on toetanud Euroopa Liit EMKVF rakenduskavast. 
Räim on Eesti ajaloos kaladest kindlasti kõige tähtsam. Kuni 20. sajandi alguseni oli soolasilk talurahva üheks põhitoiduseks. Peamiselt räime püüdvad randlased kujundasid Eesti randade asustust. Paljud tänaseni kestvad asustusüksused, teed ja kujundatud maastikud on mõjutatud just räimepüügiga tegeleva rahva poolt. Räime püüdvad randlased on kujundanud erilise rannakultuuri, sulandanud sinna sisse erinevaid keeli ja traditsioone. Toidulaual suudab väike tubli räim värskena ja hästi valmistatuna ikka ja jälle üllatada ja võluda. 2007. aastal kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.
Möödunud sajanditel oli räime tähtsus praegusest palju suurem.Kalameeste keelepruugis oli sõna kala saanud lausa räime sünonüümiks– öeldi: „Püüdsime kala (räime) … ja veel teisi kalu.“Räime kutsuti vaese mehe heeringaks ning soolasilgu osa Eesti ja Soome talurahva igapäevaelus võib tõepoolest võrrelda soolaheeringa osatähtsusega Läänemeremaade linnade ja laevanduse arengus.
Soolasilk ja must leib olid sajandeid Eesti ja Soome talurahva põhitoidus.
- Rannatalupojad maksid kuivatatud ja soolatud räimega kalaandamit.
- Soolasilk oli universaalne vahetuskaup.
- Soome ranniku ja saarte talupojad tõid aastast aastasse Virumaa sõbrakaubandus sadamatesse tuhandeid silgutündreid.
Tagasi viidi leivavili ja kogu põllusaaduste talvevaru. - Rändpüügile sõitvad räimepüüdjad tegid pikki mereretki.
Ida-Harju küladest sõideti räime püüdma Soome rannikuvetesse. - Silku müüdi laatadel ja veeti rannast mitmekümne kilomeetri kaugusel asuvatesse küladesse.
- Räimepüüdjad täiustasid püügivahendeid ja paate, arendasid kaubandust ning sõlmisid ülemeresuhteid.
Viimsi Rannarahva Muuseumis on palju fotosid, mis seda ajaloolist räimepüügikultuuri iseloomustavad. Pakume nendest vaatamiseks ühe väikese osa– seda koos ajalooliste kalavõrkude väljapanekuga.
Viikide pere Rummu küla Liiva talu sadamas võrke päästmas ca 1930.
