Ametlik teave

Kogume esemeid, fotosid, dokumente, trükiseid, kunstiteoseid, mälestusi ja muud ainest, mis on seotud Eesti rannarahva eluga minevikus ja tänapäeval. Kogumise eesmärk on anda ainest uurimistööks, näituste koostamiseks, pedagoogilisteks ja muudeks inspireerivateks tegevuseks ning aidata meeles hoida möödunut. Kogumis- ja teadustegevuses keskendume eelkõige Põhja-Eesti rannikule ja väikesaartele.

1.             Muuseumi missioon ja ülevaade toimimispõhimõtetest
1.1.         Missioon

Rannarahva Muuseumi missioon on koguda, hoida ja vahendada rannarahva pärandit ning toetada piirkonna rannakultuuriga seotud identiteeti.

1.2.         Muuseumi ajalugu

SA Rannarahva Muuseum koosseisu kuuluvad Rannarahva muuseum, Viimsi vabaõhumuuseum ning Naissaare muuseum ja raudtee ning Naissaare külastuskeskus. SA Rannarahva Muuseum eelkäijaks on S.M. Kirovi nimelise Näidiskalurikolhoosi Muuseum, mis asutati 15.12.1971. Muuseum keskendus oma tegevuses randlusele ja kalandusele. Aastatel 1971-1973 toimus esemete kogumine Eestimaa rannakülades, mille tulemusena võeti arvele ligi 2000 eset. Muuseum avati 26.12.1973 ja see oli Eesti NSV esimene kalurikolhoosimuuseum, mille püsinäitus kajastas kalurite tööd ja eluolu 19. sajandist kuni 1970ndateni.

12.08.1980 avati muuseumi vabaõhuosakond – tänane Viimsi vabaõhumuuseum.

1990. a algul kolhoosi reorganiseerimise käigus moodustati OÜ Esmar, mille koosseisu läks ka muuseum. 1990. a märtsis muuseumi tegevus lõpetati. Kogudesse suhtuti hoolimatult ja ebaperemehelikult, osa esemeid jagati protsesse dokumenteerimata laiali, osa tagastati piirkondadesse, kust need kogutud olid.

Viimsi vallavalitsus võttis muuseumi varad OÜ-lt Esmar üle 1993. a. Kogud viidi Viimsi mõisahoonesse.
1994. a muudeti muuseum iseseisvaks munitsipaalettevõtteks nimetusega Vival, 2000. aastast Viimsi Muuseumid.

27.06.2000 asutati Viimsi vallavalitsuse otsusega Naissaare Muuseum.

2001 paigutati muuseumide kontor ja kogud endisesse Viimsi Päästeteenistuse hoonesse, kus puudusid aga nõuetekohased hoiutingimused.
2003. aastast  asub muuseum ühes kogudega endises Viimsi koolimajas Pringi külas.

2007 asutati vallavolikogu otsusega SA Viimsi Muuseumid.
2009 sügisel nimetati see ümber SA Rannarahva Muuseumiks – muuseumi sisulise töö kõrval peegeldab nüüd ka nimi tagasipöördumist kohamuuseumist teemamuuseumi juurte juurde.

Muuseumikogu täiendamine aastatel 2003 – 2026 on valdavalt toimunud järgnevalt:

• näitustega kaasnevad kogumiskampaaniad (nt piiritsoon, salapiiritusevedu, kalapüünised, Kirovi nim näidiskalurikolhoos, Viimsi kool, Pirita Lillekasvatuse Näidissovhoos);
• teaduslikud ekspeditsioonid Põhja-Eesti väikesaartele: Naissaar, Aksi ja Prangli;
• juhuslikud annetused kodanikelt.

Keerulised ajaperioodid, pidev kolimine, omandivormi muutused ja kogudega tegeleva personali vahetumine on muuseumi kogudele tugeva jälje jätnud. Olukorda illustreerib järgnev näide: 1990. aasta reorganiseerimise käigus jagati paljud kogusse kuulunud esemed laiali, mistõttu on muuseumikogu numeratsioonis augud – number on, eset mitte. Õnnetul kombel jäeti aga kogu see protsess dokumenteerimata. Korrektse süsteemi puudumisel otsustati järgmise reorganiseerimise käigus hakata parema lahenduse leidmiseni esemeid kogusse võtma ajutise numbriga. Kahjuks on aga ka see protsess olnud puudulik. Muuseumisse tulnud eset ja akti on keeruline kokku viia, kuna tegevus pole olnud järjepidev, paljud esemed on kadunud. Hiljem on mõned esemed muuseumikogusse ka tagasi jõudnud.

1.3.       Muuseumikogu

SA koosseisu kuuluvate Rannarahva muuseumi, Viimsi Vabaõhumuuseumi ja Naissaare muuseumi kogu arvestatakse ühtse tervikuna ning see jaguneb kaheks: muuseumikoguks ja abikoguks.

Muuseumikogu ja abikogu (seisuga 21.10.2026) moodustavad:

1.4.           Muuseumi struktuur ja toimemehhanismid

SA Rannarahva Muuseum on kohaliku omavalitsuse (Viimsi vald) poolt asutatud sihtasutus, mis koosneb kolmest muuseumist: Rannarahva muuseum (SA peakontor, püsi- ja vahetuvad näitused), Viimsi vabaõhumuuseum (püsi- ja vahetuvad näitused) ja Naissaare muuseum (püsinäitus), külastuskeskus ja raudtee. Muuseumikogu ning kinnistud (k.a vabaõhumuuseumi territoorium ja hooned) on omavalitsuse poolt sihtasutusele vastutavale hoiule antud.

Vabaõhumuuseumi territooriumil on 10 hoonet, millest kolm on abi- ja administratiivhooned ning seitse eksponaathooned. Viimastest on neli mälestistena riikliku kaitse all.

Muuseumi hoidlaruumid paiknevad Rannarahva muuseumi hoones ja selle kõrval asuvas nõukogudeaegses kõrvalhoones (varemalt katlamaja).

Kogude täiendamise, korrastamise ja kättesaadavaks muutmise eest vastutab peavarahoidja.

 1.5.            Muuseumi koostöövõrgustik

SA Rannarahva Muuseum teeb aktiivselt koostööd teiste Eesti ja ka välisriikide muuseumide, ühingute ja asutustega. Seda nii näitusetegevuse arendamiseks kui ka muude muusemi tegevust puudutavate kogemuste jagamiseks. Muuseumidest on kõige tihedamad kontaktid Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi, Harjumaa Muuseumi, Rootsi-Kallavere küla muuseumi ja  SA Eesti Meremuuseumiga.

1.6.            Muuseumi tegevust reguleerivad õigusaktid ning strateegilised dokumendid

Muuseumi tegevust reguleerivad muuseumiseadus ja selle rakendusaktid, muinsuskaitseseadus, ICOMi eetikakoodeks, SA põhikiri, SA arengukava ning käesolevad kogumispõhimõtted, SA Rannarahva Muuseumi kogude korraldamise eeskiri ja Rannarahva muuseumi ja Viimsi vabaõhumuuseumi ohuplaanid (operatiivkaardid). Juhindutakse ka Viimsi valla arengukavast, Viimsi valla turismi arengukavast ja Viimsi valla kultuurivaldkonna arengukavast.

2. Kogumispõhimõtted

2.1. Kogumise eesmärk

Kogumise eesmärk lähtub muuseumi missioonist:  koguda, hoida ja vahendada rannarahva pärandit ning toetada piirkonna rannakultuuriga seotud identiteeti.

Rannarahva Muuseum kogub esemeid, fotosid, dokumente, trükiseid, kunstiteoseid, mälestusi ja muud ainest, mis on seotud Eesti rannarahva eluga minevikus ja tänapäeval. Kogumise eesmärk on anda ainest uurimistööks, näituste koostamiseks, pedagoogilisteks ja muudeks inspireerivateks tegevuseks ning aidata meeles hoida möödunut.

2.2. Teised sarnased või lähipiirkonnas tegutsevad mäluasutused

Rannarahva Muuseum peab kogumise organiseerimisel silmas ja teeb koostööd järgnevate sarnase teemavaldkonnaga muuseumidega:

• SA Eesti Meremuuseum – suurim sarnase teemavaldkonna muuseum, mis keskendub Eesti merendusajaloole.
• SA Eesti Vabaõhumuuseum – omab suurt hulka rannarahva eluoluga seonduvaid esemeid (peaasjalikult kalastusega seotud esemeid), kuid tänases kogumistegevuses teemaga ei tegele.
• Eesti Rahva Muuseum – omab suurt hulka rannarahva eluoluga seonduvaid esemeid, kuid tänases kogumistegevuses teemaga ei tegele.
• Käsmu Meremuuseum – keskendub samuti merendusele ja randlusele ning omab silmapaistvat kogu esemeid, fotosid, merekaarte jm.
• Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum – keskendub Eesti sõjaajaloole.

Piirkonnapõhised randlaste eluolu kirjeldavad kogud on järgnevatel muuseumidel:

• SA Hiiumaa Muuseum
• Harjumaa Muuseum
• SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
• SA Pärnu Muuseum
• Kihnu Muuseum – esiletõstmist väärib eriti hülgepüüki puudutav kogu
• Rannarootsi Muuseum – keskendub rannarootslastele, kes olid väga tihedalt merega seotud
• Rootsi-Kallavere küla muuseum – ülevaatlik ja kaunis kohalike kalapüügivahendite väljapanek

2.3. Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted

Museaalid jõuavad muuseumisse näituseprojektide ja uurimistöö raames toimuva kogumistöö tulemusena, aga ka annetuste, ostmise, pärandamise või kinkimise tulemusel.

Muuseum lähtub oma kogumistöös järgmistest põhimõtetest:

2.3.1. Muuseum keeldub annetuse, kingituse, pärandi või teise muuseumi tervikkogu museaalina arvele võtmisest, kui see ei vasta muuseumi kogumispõhimõtetele.

2.3.2. Muuseum arvestab museaalina arvele võtmisel teiste sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide kogumispõhimõtetega, et vältida dubleerimist.

2.3.3. Muuseum ei võta museaalina arvele annetust, kingitust või pärandit, kui selle üleandja esitab eritingimusi, mis on vastuolus muuseumi ja selle külastajate pikaajaliste huvidega.

2.3.4. Muuseum ei omanda materjali, mida ei ole võimalik nõuetekohase hoolsusega (s.t puuduvad füüsilised tingimused ja/või rahalised ressursid) kataloogida, säilitada, hoiustada või eksponeerida.

2.3.5. Muuseum ei võta vastu esemeid ja muud ainest, mis on halvas seisukorras, mille restaureerimine on küsitav või mille seisund võib kahjustada teisi museaale.

2.3.6. Muuseum ei võta vastu esemeid ega muud materjali, mis on identsed või väga sarnased juba muuseumikogus leiduva ainesega, välja arvatud juhul kui olemasolev museaal on väga kahjustunud.

2.3.7. Muuseum eelistab kogumisel ainest, mis on varustatud asjakohaste andmetega ehk legendiga (kasutuskoht, kasutusaeg, valmistaja, kuuluvus jne).

2.3.8. Muuseumile pakutava materjali puhul, mis ei vasta kogumispõhimõtetele, tehakse üleandjale ettepanek anda see üle mõnele teisele mäluasutusele, kuhu see sobib paremini. Kõrge kultuuriväärtusega asja puhul võtab muuseum ühendust teiste muuseumide, Eesti Rahvusarhiivi või Rahvusraamatukoguga, et välja selgitada, kas see võiks sobida nende kogudesse.

2.3.9. Aines, mis on muuseumi eripärast lähtuvalt vajalik, kuid ei vasta muuseumikogusse põhikogusse vastuvõtmise alustele, kuid on vajalik muuseumihariduses, näitusetegevuses või muuseumitalude püsiekspositsiooni loomisel, võetakse abikogusse.

2.4. Muuseumikogu täiendamise sisulised kriteeriumid

Muuseum hindab kogudesse vastuvõetavaid museaale lähtuvalt vajadusest kas kollektsioonide või üksikobjektidena lähtuvalt järgmistest põhikriteeriumidest:

• ajalooline väärtus. Kas asi on seotud konkreetse inimese, paiga, sündmuse või tegevusega? Mida see jutustab mõne ajaloolise protsessi, temaatika või eluviisi kohta? Kas/kuidas objekt aitab paremini ajalugu mõista?;
• esteetiline väärtus. Kas asi on meisterlikult valmistatud või on suurepärane näide teatud oskustest? Kas see on hea näide stiilist, disainist, kunstivoolust või mõne kunstniku loomingust? Kas see on originaalse või innovatiivse disainiga?;
• teaduslik või uurimuslik väärtus. Kas teadlastel on tänapäeval või tulevikus huvi objekti põhjalikumalt uurida?
• sotsiaalne või vaimne väärtus. Kas objektiga on seotud mingid uskumused, ideed, lood, kombed, tavad, mis on tänapäeval olulised teatud kogukonna või inimgrupi jaoks? Miks see on oluline? Milles see väljendub? Religioossete objektide puhul, mis ei ole enam kasutusel, on enamasti tegu ajaloolise või esteetilise väärtusega. Sotsiaalajaloo valdkonda puudutavad objektid on enamasti ajaloolise väärtusega.

Vastuvõetavate museaalide väärtuse määramisel kasutatakse koosmõjus põhikriteeriumidega järgmisi täiendavaid kriteeriume:

• päritolu. Kes oli objekti omanik, kasutaja või valmistaja? Kus ja kuidas seda kasutati? Kuivõrd hästi see on dokumenteeritud?;
• iseloomulikkus/tüüpilisus. Kas see on teatud liiki objektide, tegevuste, eluviisi või ajalooperioodi tüüpiline näide?;
• rariteetsus. Kas see on haruldane, ebatavaline või erakordselt hea näide teatud objektist? Kas see on erakordselt hästi dokumenteeritud, võrreldes teiste samalaadsete objektidega?;
• seisund, terviklikkus. Kas objekt on hästi säilinud, töökorras? Kas see on säilinud ilma tahtlike või juhuslike muudatusteta, mis takistaksid tema tajumist originaalina?;
• kasutatavus. Kas objekti abil on võimalik interpreteerida sündmusi, kogemusi, inimesi jne ning tuua välja nende erinevaid aspekte? Kas see aitab muuseumil jutustada mingit lugu? Kuidas seostub muuseumi näituste kavaga ja/või haridusprogrammidega?

2.5. Muuseumikogu hetkeseis

SA Rannarahva Muuseumi kogu suurus on 21.10.2026 seisuga 13912 museaali.

Muuseum on liitunud muuseumide andmekoguga MuIS. Oleme viimastel aastatel jõudsalt edasi liikunud kogude kirjeldamisega ja digiteerimisega. Kõik museaalid on saanud asukohad, korrastatud on hoidlad, alustatud museaalide ümber pakendamisega jms.

Muuseum kogub randlaste elu ja tegevusega seotud esemeid ja muid materjale – kalakonksust paatideni – kõike, mis iseloomustab elu rannakülas. Olulise osa kogudest moodustab S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi puudutav aines.

2.5.1. Fotokogu

Kogu suurus: 5682

Fotodel on esindatud kogu rannakülade eluring: kalapüük, paadiehitus, põllutöö, piiritusevedu, sündmused, ranna- ja sadamavaated. Suur osa fotokogust esindab Kirovi näidiskalurikolhoosi ajalugu. Viimastel aastatel on kogutud ka Pirita Lillekasvatuse Näidissovhoosiga seotud fotosid.

Fotokogu on selgelt muuseumi kõige kasutatavam kogu – näitused, väljaanded, tellimused eraisikutelt ja firmadelt. Fotokogu on ka üks korrastatumaid kogusid.

Muuseumisse on jõudnud ka suur hulk fotosid, mida pole veel jõutud kogudesse vastu võtta. Muuhulgas on märkimisväärselt täienenud Põhja-Eesti väikesaarte ajalugu kajastavate unikaalsete ja väga väärtuslike fotode hulk.

2.5.2. Esemekogu

Kogu suurus: 2863

Kogusse kuuluvad esemed pärinevad suurelt osalt Viimsi poolsaarelt ning Põhja-Eesti saartelt ja rannaküladest. Esemekogus leidub kalapüügivahendeid, põllutööriistu, suuremaid ja väiksemaid majapidamis- ja tarbeesemeid, nende hulgas ka salapiiritusnõusid. Suur hulk on Kirovi kalurikolhoosiga seonduvad esemeid.

2.5.3. Dokumendikogu

Kogu suurus: 1947

Dokumendikogusse kuuluvad mh lepingud, kirjad, sünni- ja leeritunnistused, maade ja majade ostu-müügi lepingud, kohtukutsed, meremehepassid, abielutunnistused.

2.5.4. Tekstiilikogu

Kogu suurus: 916

Kogu moodustavad peamiselt rannarahva rõivaesemed ja kodutekstiilid. Kogus viidi 2020. aastal läbi inventuur ja digiteerimine.

2.5.5. Video- ja fonokogu

Kogu suurus: 6

Kogusse kuulub arvukalt Kirovi kalurikolhoosi aegseid kroonikavormis kaadreid laevadest, töödest sadamas, ehitustegevusest ja pidulikest sündmustest.
Fonokogusse kuuluvad kalurite mälestused kolhoosiaegsest ja vanemast kalapüügist, kaluriartellide asutamisest, paatidest, püügivahenditest.

2.5.6. Fondiraamatukogu

Kogu suurus: 1604

Kogu sisaldab kalapüügialast perioodikat erinevatest aegadest, trükiseid ja ajakirju, käsikirju. Kogusse kuulub ka Kirovi kalurikolhoosile kuulunud kirjavara. Fondiraamatukogu vajab kindlasti sisulist analüüsi – kindlasti ei pea kõiki siinsed trükiseid säilitama museaalidena.

2.5.7. Kunstikogu

Kogu suurus: 496

Kunstikogusse kuulub maale, õpilaste joonistusi, plakateid jms. Suur hulk kunstikogusse kuuluvaid museaale on läinud kaduma 1999ndatel.

2.5.8. Abikogu

Muuseumi abikogu (varem teaduslik abikogu; tähis AK) suurus on 398 eset. Kogu sisaldab erinevat tüüpi esemeid – peamiselt vabaõhumuuseumis kasutusel olevad esemed, nt mööbel, tekstiilesemed ja kalapüügivahendid.

2.6. Muuseumikogu täiendamisvajadus

SA Rannarahva Muuseum keskendub kogumis- ja teadustegevuses eelkõige Põhja-Eesti rannikule ja väikesaartele.

Prioriteetsed kogumise teemad, mille suhtes rakendatakse aktiivset kogumist:

• Piiritsoon
• S. M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos
• Põhja-Eesti väikesaarte ajalugu ja tänapäev ning nendega seonduv militaarajalugu
• Ülemeresuhted (mh rannakaubandus, salakaubandus, kultuurivahetus ja -mõjud)
• Viimsi poolsaare ajaloo ja tänapäevaga seonduv aines

Täiendatakse teemasid, kuid ei rakenda aktiivset kogumist:

• Kohaliku tähtsusega piirkondlikud sündmused
• Rannarahva elu-olu (nt etnograafilised esemed: mh tekstiil, mööbel, tarbeesemed)
• Etnograafilised merenduslikud esemed rannaküladest
• Kalandus, kalapüük, hülgepüük, kaugpüük
• Paadiehitus

Muuseum ei kogu:

• Nn suur merendus ehk aines, mis kuulub Eesti Meremuuseumi ampluaasse (lähtudes nende kogumispõhimõtetest)
• Teiste kalurikolhoosidega seonduv
• Paadid ja paadimootorid: paatide puhul pole võimalik garanteerida säilimist, sest puudub vastav hoidla. Muuseum jätab endale aga võimaluse teha erandeid, kui aines on erakordselt väärtuslik.
• Siseveekogude kalapüügiga seonduv
• Kalakasvatus (v.a Kirovi kolhoosi kalakasvatused)

Muuseum kogub ka lähtuvalt Viimsi Vabaõhumuuseumi hoonete sisustamisvajadusest. Need esemed võetakse arvele abikogus. Tänasel päeval on vabaõhumuuseumi ekspositsioonis kasutatud valdavalt muuseumikogus arvel olevaid esemeid. Edaspidi pannakse rõhku nende osalisele väljavahetamisele kasutamist võimaldavate ehk abikogus arvele võetud esemete vastu.

2.7. Muuseumikogu täiendamise protseduurid

Muuseumikogu täiendamise eest vastutab peavarahoidja vastavalt uurimisteemadele ja ettevalmistatavatele näitustele.

Muuseum korraldab vajaliku ainese saamiseks ekspeditsioone, mille üks osa on kogumine, avaldab üleskutseid konkreetsete teemade või esemegruppide täiendamiseks ning teeb koostööd erinevate organisatsioonidega. Väljaspool planeeritud kogumistööd võetakse vastu annetusi, mis vastavad muuseumi kogumispõhimõtetele.

Museaali dokumenteerimiseks vajaliku info eest vastutab konkreetne töötaja, kes vahendab materjalide jõudmist muuseumisse. Koguja paneb kirja kogutava ainese kohta käiva esmase informatsiooni (üleandja, valmistamise ja kasutamise aja, varasemad kasutajad, tehnika, legendi).

Kogutavate või muuseumile pakutavate materjalide väärtust ja sobivust kogusse hindab muuseumikogu täiendamise komisjon.

2.8. Juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste analüüs

 2.8.1. Hoiustamisruumid

Rannarahva Muuseumi hoidlad ei ole ehitatud spetsiaalselt hoidlaruumideks ning neis on keeruline tagada stabiilset kliimat.

SA Rannarahva Muuseumi hoidlad asuvad Rannarahva muuseumi II korrusel (viis hoidlat), hiljuti renoveeritud vanas katlamajas (üks suur hoidla) ning osa  esemeid on paigutatud vabaõhumuuseumi hoonetesse. Viimasel kolmel aastal oleme tegelenud aktiivselt hoidlate korrastamisega. Välja on vahetatud museaalide ümbrised, ostetud sobivad riiulid.

Rannarahva muuseumi II korruse hoidlates ei ole veel kõikides ruumides süsteemi erinevatest materjalidest museaalide paigutamisel. Hoidlaid korrastatakse järjest kogude kaupa. Praeguseks on korrastatud paberihoidla ja tekstiilihoidla. Samuti on korrastatud katlamaja, kus hoiustatakse puit ja metall esemeid ning suuremaid museaale. Hoidlas puudub küte, vajadusel saab kasutada soojapuhurit ja niiskuse kogujat.

Alates 2018. aasta suvest toimub hoidlate keskkonnatingimuste seire. Temperatuuri ja õhuniiskuse mõõtmiseks kasutatakse käsilogerit.

Viimsi Vabaõhumuuseumi hoonetes on eksponaadid aastaringselt, seega on need üheaegselt nii hoidlad kui ekspositsiooniruumid. Tekstiilesemed tuuakse talvehooajaks Rannarahva muuseumi hoidlatesse.

Hoidlates on hetkel koos nii museaalid kui ka mitte arvel olevad esemed ja abikogu esemed. Esemete ümber paigutamisega on juurde võidetud lisa ruumi. Museaalide ja vastu võtmata esemete teineteisest eraldamise tagamiseks  tegeleme praegu avatud hoidla loomisega II korruse endisesse näitusesaali. Sellise ümber paigutamisega loodame saada juurde ruumi, kus hoida vastu võtmist ootavaid esemeid.

2.8.2. Tööjõud

Kogude osakonnas töötab hetkel kaks inimest – peavarahoidja ja koguhoidja 0,25 kohaga. 

2.9. Muuseumikogu analüüs ja väärtuste hindamine

Alustatud on  kogude inventuuridega. 

Inventuuri eesmärgid on:

• luua elementaarsed säilitustingimused ja korrastada hoidlad;
• teha kindlaks puuduolevad museaalid;
• teha kindlaks tugevalt kahjustatud museaalid, need vajadusel teistest museaalidest eraldada.

Lisaks on hoidlates palju arvele võtmata esemeid, dokumente ning fotosid, mille Rannarahva Muuseumi kogudesse sobivuse hindamise ning  arvele võtmisega on kavas järgmistel aastatel aktiivselt tegeleda.

Muuseumikogu põhjalikum analüüs ja väärtuste hindamine on võimalik alles pärast eelnimetatud toimingute teostamist kui muuseum omab selget ettekujutust oma kogude tegelikust suurusest ja seisukorrast.

Edaspidi on eesmärgiks korraliste inventuuride käigus selgitada välja muuseumi profiiliga ning kogumispõhimõtetega mitte kooskõlas olevad materjalid, dubleerivad materjalid, ajaloolise väärtuseta materjalid ning halvas seisundis materjalid, mille konserveerimine ei anna tulemust. Vajadusel tuleb korraldada nende kogudest väljaarvamine.

2.10. Museaalide väljaarvamine

Museaalide kogust väljaarvamine toimub vastavalt muuseumiseaduse paragrahvile 11.

Kogumispõhimõtete uuendamist ja täiendamist koordineerib peavarahoidja koostöös teiste muuseumitöötajatega

Sihtasutuse põhikiri

Majandusaasta aruanded

• 2020 (PDF)
• 2021 (PDF)
• 2022 (PDF)
• 2023 (PDF).
• 2024 (PDF).
• 2025 (PDF).

SA Rannarahva Muuseum arengukava 2023-2028 (DOC)

Ruumide kasutamise leping ja eeskirjad

• Ruumide kasutamise lepingu vorm (DOC)
• Ruumide ja territooriumi kasutamise eeskiri (PDF)
• Vabaõhumuuseumi territooriumi kasutamise kord.doc

SA Rannarahva Muuseum nõukogusse kuuluvad:

• Aivar Sõerd – esimees
• Silja Konsa
• Raimo Tann
• Nadežda Kleptsova
• Inger Udeküll

SISSEJUHATUS

Sihtasutus (SA) Rannarahva Muuseum tegutseb rannarahva mäluasutusena, kogudes ja eksponeerides oma muuseumides randlaste kultuuri- ja ajaloopärandiga seonduvat.

SA Rannarahva Muuseum eelkäija on S.M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi muuseum, mis asutati 1971. aastal. 1980. aastal avati Pringi külas muuseumi vabaõhuosakond. Tänapäevasel kujul on muuseum loodud peale mitmeid reorganiseerimisi 2007. aasta juunis, mil loodi SA Viimsi Muuseumid. 2009. aasta sügisel nimetati asutus ümber sihtasutuseks Rannarahva Muuseum, kuna uus nimi peegeldab senisest enam muuseumi sisulist tööd ja ajalugu.

Sihtasutuse koosseisu kuuluvad hoonestusõiguse alusel kolm muuseumikompleksi, mis üksteist täiendades annavad Eestimaa rannarahva elust laiema pildi:

•    Rannarahva muuseum (rannarahvas Läänemere kallastel muinasajast tänapäevani);
•    Viimsi vabaõhumuuseum (kaluriküla lugu);
•    Naissaare militaarmuuseum (rannarahvas väikesaartel, militaarajalugu).

Lisaks haldab muuseum Viimsi vabaõhumuuseumi juures tegutsevat aastaringset Taluturgu ning Naissaarel asuvat Naissaare Merekindluse raudteed ja Naissaare külastuskeskust.

Rannarahva muuseum asub Viimsi vanas koolimajas, põlises Pringi rannakülas. Muuseumi näitused, haridus- ja elamusprogrammid ning sündmused keskenduvad Eestimaa rannarahva mitmetahulisele ajaloole ja kultuurile ning kaasaegse mere- ja randluskultuuri propageerimisele.

Viimsi vabaõhumuuseum on üle 150 aasta vana rannatalude kompleks mererannal Pringi külas, Viimsis. Põhiosa vabaõhumuuseumist moodustab ajalooline Kingu rannatalu, mille vanimaks hooneks on 19. sajandi keskpaigas ehitatud rehielamu. Vabaõhumuuseumis on aastaringselt võimalik osa saada külaelanike igapäevastest tegemistest, talutöödest ning merelkäigust, puhkehetkedest ja külapidustustest, turupäevadest ja pühadekommetest.

Naissaarel Männiku külas asub Rannarahva Muuseumi militaarekspositsioon. Ekspositsioon asub nõukogudeaegses üleajateenija elamus ja  tutvustab põhiliselt saare militaarajalugu alates merekindluste rajamisest kuni nõukogude relvajõudude lahkumiseni.

2026 on SA-s 12 töötajat. SA tegevuseelarvest veidi alla poole teenitakse omatuludena. Omatuludele lisandub Viimsi valla tegevustoetus ning muud sihtotstarbelised toetused. Muuseume külastab iga-aastaselt ca 60 000 külastajat, millele lisandub taluturul käivate inimeste hulk ca 40 000 inimest aastas.

Seni on SA tegevuse peamiseks strateegiliseks alusdokumendiks olnud SA Rannarahva Muuseumi arengukava. Käesoleva strateegia koostamise hetkeks on senine arengukava aegunud, samuti on organisatsioon viimaste aastatega oluliselt muutunud ja edasi arenenud. Sellest tulenevalt on käesoleva strateegia peamiseks ülesandeks määratleda organisatsiooni selge tulevikunägemus järgnevaks kümneks aastaks.

Käesolevas strateegias on välja toodud SA missioon ja väärtused, visioon, strateegilised valdkonnad ning eesmärgid. Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on määratletud tegevussuunad ning välja toodud peamised tegevused. 

Tulenevalt seniste arengute analüüsist on hetkel kindlasti SA arengupiduriks muuseumi amortiseerunud hooned ja osaliselt ka vananenud ekspositsioon. Täiendavate finantsvahendite suunamine kõigi kolme muuseumikompleksi renoveerimisse ja kaasajastamisse annaks võimaluse teenuste mitmekesistamiseks ning lisateenuste pakkumiseks. Samas ei tohi unustada, et muuseumi tegevuse aluseks on töö kogudega ning vastavalt seadusandlusele ka kogude säilimise tagamine, milleks tuleb luua vähemalt elementaarsetele nõuetele vastavad tingimused.

Käesolevas strateegias on erilist rõhku pandud neljale valdkonnale, mis peaks jõujoontena tulevikus läbima kõiki muuseumi tegevusi. Need on:

•    rahvusvahelistumine;
•    keskkonnahoid;
•    koostöö;
•    ligipääsetavus.

SA Rannarahva Muuseum strateegia eesmärgiks on organisatsiooni arengupotentsiaali süsteemne realiseerimine muuseumi peamistes strateegilistes tegevusvaldkondades. Selleks on oluline strateegia elluviimise pidev seire ning vajadusel dokumendi uuendamine, mis on organisatsiooni juhatuse ja nõukogu ülesandeks.

1.    MISSIOON ja VÄÄRTUSED

Missioon

Võimaldame mõista ja mõtestada mereäärse eluviisi olemust, tõlgendada minevikku, tunnetada olevikku ja luua paremat tulevikku.

Väärtused

SA Rannarahva Muuseum on SPETS:

SÕBRALIK – muuseumisse on alati hea tulla, siin on kodune ja õdus.  Seda nii töötajal, kliendil, koostööpartneril kui ka sõbral.
PÄDEV – muuseumi tegevus on meisterlik kombinatsioon teadmistest ja fantaasiast. Järjepidev areng ja mugavustsooni vältimine iseloomustab nii organisatsiooni kui iga töötajat.
ELAV – muuseum on moodsalt vanaaegne pannes ajaloo elama. Osalejad kaasatakse, et tunnetada olnut, olevat ja tulevat.
TÕHUS – muuseum kasutab oma ressursse efektiivselt ja eesmärgipäraselt.
SIDUS – muuseumi tegevus on tulemuslik tänu töötajate tihedale koostööle ja teiste osapoolte sidusale kaasamisele.

2.   VISIOON, STRATEEGILISED VALDKONNAD ja EESMÄRGID

Visioon aastaks 2030

SA Rannarahva Muuseum on rahvusvaheliselt tuntud ehe ja mitmekülgne rannarahva eluviiside keskus.

Muuseum kajastab rannarahva eluviisi teadmistepõhiselt, kaasahaaravalt ning keskkonnasõbralikult. Muuseum on tuntud koostööpartner rahvusvahelistes merekultuuri ringkondades ning tunnustatud terves Eestis kui omanäoline mereäärse eluviisi tutvustaja. Muuseum on nii hariv kui ka elamust pakkuv keskkond erinevatele sihtgruppidele.

Strateegilised valdkonnad ja eesmärgid

SA Rannarahva Muuseumi põhikirjaliseks eesmärgiks on koguda, uurida ja säilitada rannarahva ja tema elukeskkonnaga seotud kultuuriväärtusega esemeid ning korraldada nende üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.

Tulenevalt põhikirjalisest eesmärgist, senisest tegevusest ning tuleviku plaanidest on muuseumi strateegilisteks tegevusvaldkondadeks teadus- ja näitustegevus, haridustegevus ning külastus- ja sündmustegevus. Järgnevalt on igale tegevusvaldkonnale püstitatud strateegiline eesmärk.

E1: Muuseum on uuriv ja asjatundlik TEADUS- JA NÄITUSKESKUS – muuseum uurib, analüüsib ja eksponeerib randlase elu kõrgel professionaalsel tasemel. Kogud, teadustegevus ja ekspositsioon moodustavad muuseumi tugeva vundamendi.

E2: Muuseum on kaasaegne, laiapõhjaline ja avatud HARIDUSKESKUS – muuseumi haridustegevus põhineb teadustegevusel, ekspositsioonil ja kaasaegsetel metoodikatel ning katab erinevaid sihtgruppe. Muuseum pakub mitmekülgseid harivaid tegevusi ka väljaspool muuseumikeskkonda.

E3: Muuseum on ehe, kaasahaarav ja mitmekülgne KÜLASTUS- JA SÜNDMUSKESKUS – muuseum pakub ehedat külastuselamust, olles moodsalt vanaaegne. Osaleja kaasatakse protsessi võimaldades tal mõista ja mõtestada mereäärset eluviisi läbi aja. Muuseum pakub mitmekesiseid temaatilisi ja elamuslikke sündmusi autentses miljöös.

Kõiki strateegilisi valdkondlikke eesmärke toetavad horisontaalsed (erinevaid valdkondi läbivad) eesmärgid, milleks on:

• H1: Rahvusvahelistumine – muuseum on nii haridus-, külastus-, kui ka sündmustegevustes rahvusvaheline.
• H2: Keskkonnasõbralikkus – muuseum on oma tegevustes keskkonnasõbralik ning toetab läbivalt keskkonnateadlikkuse kasvu.
• H3: Koostöö – muuseumil on tugev koostöövõrk kogukonna siseselt, valdkonnapõhiselt ja rahvusvaheliselt.
• H4: Ligipääsetavus – muuseum kaasab oma tegevustesse erinevaid sihtgruppe.

3.    TEGEVUSSUUNAD STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE LÕIKES

3.1.     Strateegiliste valdkondade tegevussuunad

E1: Muuseum on uuriv ja asjatundlik TEADUS- JA NÄITUSKESKUS

Tegevussuunad eesmärgi saavutamiseks:
1.1.    Kogude korrastamine ja arendamine
1.2.   Teadustegevuse arendamine
1.3.   Ekspositsiooni kaasajastamine

E2: Muuseum on kaasaegne, laiapõhjaline ja avatud HARIDUSKESKUS

Tegevussuunad eesmärgi saavutamiseks:
2.1.    Haridustegevuste arendamine
2.2.   Haridustegevuse arendamine muuseumist väljas
2.3.   Koolitustegevuse arendamine

E3: Muuseum on ehe, kaasahaarav ja mitmekülgne KÜLASTUS- JA SÜNDMUSKESKUS

Tegevussuunad eesmärgi saavutamiseks:
3.1.    Sündmuste korraldamine
3.2.    Muuseumi, kui erilise atmosfääri rent ürituskorralduseks
3.3.    Kaubanduse arendamine

3.2.    Organisatsiooni arendamise tegevussuunad

Muuseumi valdkondlike eesmärkide täitmist toetavad organisatsiooni arendamise eesmärgid ja tegevussuunad.

• O1: Struktuuri  ja personali arendamine – organisatsiooni struktuuri kohandamine strateegilistele valdkondadele ja eesmärkidele vastavaks ning personali arendamine sellest lähtuvalt.
• O2: Füüsilise keskkonna arendamine – olemasoleva füüsilise keskkonna kaasajastamine, ligipääsetavaks muutmine ning uue keskkonna loomine SA kõigis kolmes muuseumis.
• O3: Finantsvõimekuse suurendamine – muuseumi omatulude ning finantsvõimekuse suurendamine arendustegevuste teostamiseks ning personali motiveerimiseks.
• O4: Turunduse arendamine – muuseumi brändi arendamine ning süsteemse turundustegevuse teostamine, muuseumi valdkondade eestvedajad on valdkondlikud eestkõnelejad/ tunnustatud eksperdid.
• O5: Tugiprotsesside arendamine – organisatsiooni peamiste tugiprotsesside, sh IT süsteemide, valvesüsteemide, kinnisvarahaldamise ja finantsjuhtimise arendamine.

SA Rannarahva Muuseum hankekord

Hanke korraldamise üldpõhimõtted

Hangete korraldamisel lähtutakse Riigihangete seadusest, sellest tulenevatest õigusaktidest, Viimsi valla hankekorrast ja SA raamatupidamise sise-eeskirjast.

Hanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, hanke läbipaistvus ja kontrollitavus, kohelda kõiki isikuid võrdselt, tagada olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine, vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning eelistada võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.

Hanke teostamine

1. Alates lihthanke piirmäärast on hanke korraldamiseks vajalik SA Nõukogu otsust. Eelistatavalt korraldatakse hange mõne hankespetsialist kaasabil.
2. Alla lihthanke piirmäära jääva hanke korraldamise otsustab jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires juhatuse liige.
3. Kuni 4000 eur. ehk kuni lihthanke piirmäärani korraldab hanke juhataja koos SA Rannarahva Muuseum töötajaga. Küsitakse min. 3 pakkumust vastavate pakkujate olemasolul. Tulemused fikseeritakse kirjalikult.

SA RANNARAHVA MUUSEUMI KESTLIKKUSE PÕHIMÕTTED

SA Rannarahva Muuseum töötab külalislahkuse, ligipääsetavuse ning keskkonna- ja kultuurilise kestlikkuse põhimõtete järgi, et luua inimestele unustamatu külastuskogemus kahes filiaalis – Rannarahva muuseumis Viimsi vanas koolimajas ja vabaõhumuuseumi 150. aasta vanuses Pringi rannatalude kompleksis.

Hoiame oma igapäevatöös hoolikalt meie kätte usaldatud kultuuripärandit ja väärtustame looduskeskkonda.

KESKKONNAHOID

Taaskasutus. Näituste loomisel peame oluliseks museaalide ja muude esemete taaskasutamist, muuseumi igapäevatöös on inspiratsiooniks traditsiooniline ringmajandus. Kasutame olemasolevat hoonestust ja taastame pärandit.

Elurikkus. Viimsi vabaõhumuuseumis on meie jaoks oluline hoida elurikkust, niidame ainult külastajate teekonnale jäävaid alasid ning laseme vähem kasutatud aladel taimedel kasvada. Muuseumil on oma aiamaa, viljapõld ja peenrad, et hoida mitmekesist elukeskkonda putukatele. Muruniitmisel on meil abiks lambad, kes vähendavad muruniiduki töömahtu.

Jäätmed. Suurem osa biojäätmeid lähevad toiduks vabaõhumuuseumi lammastele ja kanadele. Sündmustel eelistame müüa võimalikult pakendivabalt tooteid, kasutame pandipakendeid ja muuseumiköögi nõusid.
Innustame oma töötajaid ja külastajaid tegema keskkonnasõbralikke otsuseid ja valikuid. Sorteerime prügi ning vähendame ka digitaalset prügi.

Auto- ja müravabadus. Soovime luua auto- ja müravaba muuseumikeskkonda. Mõlemasse muuseumisse saab hõlpsasti ühistranspordiga nii Tallinna kesklinnast kui ka Viimsi keskusest. Külastajaid julgustame meie muuseumidesse tulema jalgsi ja jalgrattaga.

Jalajälje vähendamine. Tutvustame ja pakume piirkondlikku käsitööd ja toitu.

Teavitustöö. Muuseumi haridustegevuse hulka kuulub mitu loodus- ja merehoidu tutvustavat programmi, mis aitavad erinevatel vanuserühmadel teadvustada keskkonnahoiu olulisust. Teadlikkust keskkonnaalastest probleemidest tõstame Läänemere prügireostuse teemaliste programmidega (Läänemeri olgu puhas!).

Tulevik. Viimsi vabaõhumuuseumi juurde planeeritud uus külastushoone hakkab võimaldama muuseumil esitleda ja tegutseda keskkonnasäästlikumalt, pareneb ka ligipääsetavus. Uudsed kütte- ja valgussüsteemid vähendavad kulusid, negatiivseid keskkonnamõjusid ning tehnoloogilised interaktiivsed vahendid hoones muudavad külastaja muuseumikogemuse võimalused mitmekesisemaks läbi helide, piltide, videote ja interaktiivsete tegevuste.

KULTUURILINE KESTLIKKUS

Muuseumides pakume lastele haridusprogramme ja täiskasvanutele elamusprogramme, et hoida elus ja tõsta teadmisi rannarahva kommetest ja rahvakalendrist. Viime läbi sündmuseid, mis toovad esile Viimsi poolsaarel elanud inimeste traditsioone ja mälestusi ning läbi kirjanduse hoiame elus Viimsi ja vanade rannakülade lugusid. Mineviku väärtustamine ja põliste tavade elus hoidmine on meie igapäevatöö.

SOTSIAALNE VASTUTUS

Ligipääsetavus

Töötame muuseumi filiaalides kõikide sihtgruppide ligipääsetavuse arendamise nimel ja oleme teinud võimalikult palju ümberkorraldusi, mis aitavad külastuskogemust parandada.

Rannarahva Muuseumisse (peatus Rannarahva) ja Viimsi vabaõhumuuseumisse (peatus Tamme) on võimalik tulla ühistranspordiga:

• Tallinnast otse bussiliiniga 114
• Viimsi valla siseliinid V1 ja V5 Viimsi keskuse peatusest.
• Viimsi keskusesse Tallinnast viib buss number 1

Viimsi keskusest asub Rannarahva Muuseum orienteeruvalt 25-minutilise ja Viimsi vabaõhumuuseum 35-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Julgustame külastajaid muuseumisse tulema jalgsi ja jalgrattaga. Vabaõhumuuseumis on olemas rattaste lukustamiseks mõeldud ala.

Kogukondade kaasamine

Töötame koostöös Viimsi ja lähipiirkondade kogukondadega sündmuste ja näituste loomisel ning läbiviimisel. Kogume mälestusi, korraldame näituseid ja eriüritusi ja hoiame fookuses muuseumi piirkondlikku iseloomu.

Meile on oluline koostööd teha kohalike elanike ja teenusepakkujatega. Osa meie muuseumipoe valikust on kohalike väikeettevõtjate toodang.