Ajaloo blogi|

Maivi Kärginen-Kivi

Lääne-Eesti rannikul, Väinamere hoiuala ääres, asub väikene Tamba küla. Ajalooliselt on küla olnud põline Läänemaa osa, kuid alates 1961. aastast kuulutakse Pärnumaa koosseisu.

 

19. sajandi lõpul elas selles külas Anna Leedu (sündinud 1860. aastal), kes töötas kohalikus talus tüdrukuna. 1890. aastatel otsustas neiu endale kostüümi valmistada – õigupoolest pole tegelikult teada, kas ta ikka tegi selle ise või lasi rätsepal õmmelda. Kindel on aga see, et Anna Leedu antud kostüümi 19. sajandi lõpudekaadil kandis.

Kuidas on see kõik aga loo pealkirjaga seotud ja mida aniliinlilla kümnend endast üldse kujutab?

1856. aastal avastas inglise nooruk nimega William Perkin malaariale ravimit välja töötades kogemata hoopis värvaine, millega sai materjalile kanda püsiva ning tugeva lilla tooni (aniliinlilla, inglise keeles mauve). Enne Williami avastust oli lillade toodete valmistamine olnud keeruline, sest seda tehti taimedega värvides, kuid tulemus kippus kiirelt luituma. Perkinid soetasid uue aine tootmiseks vabriku ning õige pea nende äri õitses, sest lilla toon sai kiirest populaarseks. Näiteks Prantsusmaa keisrinna Eugine, kes oli Napoleon III naine ja omaaegne moeikoon, valis selle üheks oma lemmikvärvidest. 1

Sajandi lõpuks ehk 1890. aastateks oli lillast saanud tõeline moeröögatus ja seda kasutati kõikjal – alates markide valmistamisest ja lõpetades kuninganna Victoria I kleidiga. Sellest kõigest tulenevalt anti Inglismaal antud perioodile (1890-1899) nimeks lilla kümnend (Mauve Decade).

Tulles tagasi meie kohalikku väikesesse Tamba külla, siis nagu näha ei oldud maailmamoest üldse mitte maas. Lisaks ajakohasele värvitoonile, koosneb kostüüm popist kooslusest – seelik ja selle peal jakk, millel omakorda külge integreeritud särgiosa. Eesti rannarahvas oli tegelikult üsna moeteadlik. Näiteks on teada, et naissaarlastel oli juba 1874. aastal kodudes välismaa moejoonised. 2 Küllap leidus neid ka Läänemaa rannakülades.

Tulles tagasi meie kohalikku väikesesse Tamba külla, siis nagu näha ei oldud maailmamoest üldse mitte maas. Lisaks ajakohasele värvitoonile, koosneb kostüüm popist kooslusest – seelik ja selle peal jakk, millel omakorda külge integreeritud särgiosa. Eesti rannarahvas oli tegelikult üsna moeteadlik. Näiteks on teada, et naissaarlastel oli juba 1874. aastal kodudes välismaa moejoonised. 2 Küllap leidus neid ka Läänemaa rannakülades.

Tulles tagasi meie kohalikku väikesesse Tamba külla, siis nagu näha ei oldud maailmamoest üldse mitte maas. Lisaks ajakohasele värvitoonile, koosneb kostüüm popist kooslusest – seelik ja selle peal jakk, millel omakorda külge integreeritud särgiosa. Eesti rannarahvas oli tegelikult üsna moeteadlik. Näiteks on teada, et naissaarlastel oli juba 1874. aastal kodudes välismaa moejoonised. 2 Küllap leidus neid ka Läänemaa rannakülades.

Moekas kangas Anna kostüümi valmistamiseks võib pärineda aga Sindi kalevivabrikust, mis asus Pärnu lähedal Tori vallas. 1890. aastate alguses viidi sealses vabrikus läbi seadmete moderniseerimine ning küllap kasutati kangaste värvimisel tollases Euroopas populaarseid värvitoone.

Teine suurem kalevivarbrik lähipiirkonnas asus Suuremõisas Hiiumaal ja kandis nime Hiiu-Kärdla kalevivabrik. Igatahes on omaaegne lilla kangas olnud piisavalt kättesaadav, et otsapidi hiilinud mitte ainud Tamba küla tüdruku riidekappi vaid mõjutanud ka rahvariideid. Lillasid jakke võib leida näiteks Vormsi, Hageri ja Reigi komplektidest. 3

Viimsi Rannarahva Muuseumi kogusse jõudis see põnev kostüüm aga 1979. aastal Johanna Õismaa vahendusel ja kannab numbrit IKM2642. Kostüüm oli pikka aega väljas Viimsi Vabaõhumuuseumi Kingu elumaja ekspositsioonis ning 2018. aasta veebruaris ka Eesti 100 mininäitusel Rannarahva Muuseumi konverentsiruumis. Hetkel asub kostüüm fondis, et eksponeerimisest veidi puhata.

Kostüümifotod Maivi Kärginen-Kivi, vanad moejoonised Wikipeedia. 
Kostüümil olev pross erakogust, perekond Kuusk.

Allikad:
1 How was mauve made
2 Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid – mitmepalgeline Naissaar. Lk. 240.
3 Vaata näiteks http://www.rahvaroivad.folkart.ee otsing Vormsi.

Close Search Window