Ajaloo blogi|

Lubjamäe vana tee

Ajaloo uurimine meenutab sageli veidrat võidujooksu ajaga, sest ühel pool on väike hulk
inimesi kes tegelevad mälestuste ning teadmiste talletamisega ja teisel pool halastamatult
veerev ajaratas, mis viib endaga igavikuteele kaasa ka kõige paremini informeeritud inimesi.
Üks sagedasemaid uurijatele öeldavaid lausejuppe on:“Te jäite õige natuke hiljaks, sest meil
oli üks proua/härra, kes teadis väga palju aga ta suri üleeile/eelmine kuu/eelmine aasta ära.
Seetõttu on äärmiselt oluline, et ajaloo kogumine ei jääks pelgalt muuseumi ning
arhiivitöötajate hooleks. Igaüks meist võiks mõelda, kuidas oleks võimalik oma kodukandi ja
esivanemate lugu talletada ning kirja panna.

Ajaloo talletamine Viimsi külades

Alexander Buxhoevedeni ehitatud väike Koluvere lossi koopia
Jüri Kristjuhani foto vaatega Lubja mäele
Röövlikoobas enne plahvatust

Viimsi külad on ajaloo kogumise osas viimastel aastatel olnud tegelikult vägagi eesrindlikud.
Püünsis loodi paari aasta eest lausa külaselts, et kohalik ajalugu kokku koguda ning see
raamatuks vormida, Miidurannas on aga toimus 2017. aasta augustikuuni kampaania “Minu
Miiduranna Lugu” ehk kirjatükkide, fotode ja joonistuste võistlus, mille üks eesmärke on
samuti kohaliku ajaloo talletamine.
Üks väljendusrikkamaid ajaloo allikaid on vanad fotod. Sageli muutub maastik meie ümber
väga kardinaalselt suhteliselt lühikese aja jooksul aga igapäevaelu tuhinas ei pane seda alati
tähele. Seetõttu on põnev vaadata Viimsi külade vanu fotosid, kus nii mõnegi koha juures
tekib tunne, et kas tõesti see nägi kunagi säärane välja.
Rannarahva Muuseum ärgitab kõiki, kes ajalugu talletavad oma kogutud materjali ka
muuseumiga jagama. Viimase aja heaks näiteks on Lubja küla aktivistid, tänu kellele jõudis
muuseumisse album vanade Lubja küla fotodega. Fotosid kommenteeris härrasmees nimega
Hans Pappel ning tema poolt antud informatsioon oli lausa hindamatu. Tänapäeval ei pea ka
kartma, et muuseum tahab inimeste jaoks suure sentimentaalse väärtusega fotosid endale
võtta, sest digitehnoloogia arengu tõttu on kõigest võimalik teha koopiaid ja inimene saab
pärast oma fotod rahulikult koju tagasi viia.
Lubja küla puhul on hiljaaegu muutused maastikul olnud muidugi eriti kardinaalsed. Uus
suusamägi muutis nö. röövlikoobaste lähedase mäekülje väljanägemist ning isegi vana tee,
mis sealt lähedalt ligi sajandi eest alla jooksis ei ole enam jälgitav. Seda põnevam on sama
piirkonda vanadelt fotodelt vaadata.

Lubja küla kirju minevik

Uuetoa õuel ca. 1927

Praeguse Lubja küla piirkond on üldse väga põneva ajalooga. Uusajal asus seal lausa omaette
väike mõisaüksus ehk Lubja (Kalckoffeni) mõis.1555. aastal oli Viimsi kloostrimõisa
valitsejaks Otte Gylsen, kes omas maavaldust ka praeguse Lubja piirkonnas. Gylsen´i nimest
võis tekkida sealse talu Kiltsi (Gylsse, Kils) nimi. Hiljem ostis mõisahärra Karl Magnus
Stenbock Lubjaga samaaegselt ka Haabneeme mõisa ja sellest tekkis Viimsi karjamõis.
Keskus koondus Viimsi praeguse mõisa ümber, väiksematest üksustest kujunesid abimõisad,
mida tihtipeale erinevatele inimestele välja renditi. Alexander Buxhoevedeni ajal rajati Lubja
külla klindiastangule Koluvere lossi väiksem koopia. Hiljem rajati sama hoone vundamendile
tuletorn. Omaaegne Lubja mõis müüdi talude päriseksostmise aegu selle rentnikule. Talu
nimeks sai Kiltsi talu.

Maivi Kärginen

Artikkel ilmunud originaalis Viimsi Teataja, nr. 12, 16 juuni 2017
Fotod on pärit Hans Pappeli erakogust ja Rannarahva Muuseumist

Comments are closed.

Close Search Window