Rootsis elas 7. sajandil kuningas Ingvar Halljuus. XIII sajandi lslandi ajaloolane Snorri Sturluson
kirjutas, et sel ajal kimbutasid rüüsteretkedega Rootsimaad nii taanlased kui ka eestlased. Ingvaril
õnnestus sõlmida taanlastega rahu ja tas asus sõjakäigule Eestimaale kohta nimega Stein. Seepeale
ruttasid kohale „eesti viikingid“ ja lõid rootslased põgenema ja tapsid ka kuningas Ingvari. Kuningas
Ingvarile rajati kalm otse mere äärde. Koha nimena on mainitud Adalsysla (tõlkes peamine maa).
Aastail Norra kuninga Harald Kaunisjuukse õukonna skald Thiodolf kirjutab:
Kõikjal sai teatavaks,
et Ingvari
Sysla sugu
on surmanud,
ja et eestlaste vägi
hiilgava kuninga ihhu
haavad lõi
Madalmere südame lähedal.
Aga Läänemeri
seal puhkavat rootslaste kuningat
vetelauluga hellitab
(põnev on ka see, et Sysla (tõlkes maa) sugu on vanim eestlaste oma nimega maarahvaks
nimetamine)
Keerulisemaks teeb kogu loo see, et XIII sajandil välja antud ladinakeelses Historia Norwegiæes
nimetatakse sündmuste kohaks mitte Adalsyslat vaid Eysyslat, mis on Saaremaa.
Kuninga haua otsingud
Eesti muinasajaloo romantilisemas pooles on saanud omamoodi vahvaks rahvusspordiks kuningas
Ingvari haua otsimine ja oletatavate asukohtade pakkumine. Tulenevalt Norra ajaloo ladinakeelses
ajaloos mainitust, on viimasel ajal populaarsust saavutanud Salme laeva Ingvari hauaks pakkumine.
Tugev pool sellel teoorial on see, et ajastu enam vähem klapib ja Salme laevas on olnud kõrgest soost
isikuid. Nõrgem pool see, et laeva peale ei olnud kuhjatud kroonikates mainitud kõrgemat kalmu ja
ajaloolase Snorri Sturlusoni teatel toimus see just Adalsyslas (peamaa), mis on Saaremaa Eysysla
vastand.
Ühest ammusest tõlgendusest Adalsysla nime kohta, on Ingvari hauda otsitud peamiselt Läänemaalt.
Adalsysla Läänemaaks pidamist ei saa siiski õigeks pidada. Lennart Meri on arvanud, et nimetatud
sündmused toimusid hoopiski praeguse Tallinna juures. Tema arvamus tugines sellel, et at Stein võis
tähendada seotust pankrannikuga.
Ingvar hoopis Viimsis?
Kuidas siis saaks Viimsi sellesse kõrgesse ja huvitavasse mängu siseneda? Või lausa peaks?
Praeguse Tammneeme küla lõunapoolse osa kohal asus kunagi koht, mida vanima kirjaliku teate
kohaselt kutsuti nimega Iversback. Selle kohaga on nimetatud nii üksiktalu kui ka küla. Nime
tähendus võiks olla Ivari mägi. Kuid Ivar pole ju Ingvar? Tundub siiski, et on! Nimeuurijad on leidnud,
et nendel nimedel on ühine alge. Näiteks nimetati tuntud telestaari, viiking Ragnar Lodbroki poega
erinevates ajlooallikates nii Ivariks kui ka Ingvariks. Ja kuna meie loo peakangelane elas veel mitmeid
sajandeid varem, siis ei pruukinud nende nimede lahknemist veel olla toimunud.
Teisalt tundub, et kuna keskajal elas siinkandis kindlasti palju Ivari nimelisi mehi, siis võis nimi
tuleneda kellest nendest iganes. Maastikuvormidele, antud juhul mäele, ei ole sugugi omane
tavainimeste eesnimede järgi nimesid saada. Küla või asumi puhul oleks see tavapärasem. Mõne
uhke kuninga järgi võiks aga sellise nime anda küll!
Veidi jahutust
Ajalooline tõenäosus, et Tammneeme küla piirides on tõesti maetud kuulus kuningas Ingvar, on siiski
pehmelt öeldes küllaltki väike. Esiteks on tegu nn. poollegendaarse isikuga, kelle olemasolu on teada
vaid muistsete saagade põhjal. Teiseks ei saa nii kerge(meelse) nimekonstruktsiooniga mingit
ajaloolist teooriat püstitada. Kindlasti võib meid lohutada jällegi see, et teised pakutud Ingvari haua
kohad pole sugugi tugevamatel argumentidel. Ingvari(Ivari) mägi mere kaldal kõlab selles kontekstis
ikkagi võimsalt!
Ja kui keegi tammneemlane leiab mõne Rootsi kuninga haua, siis on see küll raudselt Ingvar! Palun
andke siis Rannarahva Muuseumisse kindlasti teada.
