Sõitsime Järvamaale, et külastada seal mõnda muuseumi. Valik oli küllaltki meelevaldne – põnevaid muuseume on Järvas vist rohkem kui järvi…
Järvamaale tasub läheneda Piibe maanteed pidi. Siis on hea lahti mõtestada, kust tuli Järva nimi muistsele maale. Kuna vanal ajal hakkas Järva piir just Koitjärve ja Nelijärve järvistust, siis minu arust Rävalast Jäneda muinaslinnuse juurde suundujail polnud palju valikuvõimalusi selle maa nimetamiseks. Piibe maantee kõrval asub pärisvargamäe, mis on heaks sissejuhatuseks valevargamäe muuseumi teema osas. Aegviidul meenutasime muuhulgas sealset dramaatilist stseeni, kui Anton sai perroonil tulevaselt abikaasalt teada, et ta on abiellunud.
Nüüdseks on põlised Järvamaa järved ja muistne pealinn Jäneda naabermaade poolt okupeeritud. Vastavalt harjulaste ja läänevirulaste poolt. Pole järvalastel naabritega vedanud!
Jäneda muuseumis
Jäneda loss ei ole päris tõupuhas. Siin on tunda nii neugooti kui ka juugendi esivanemate geene. Küll on tõupuhas ajaloomees Georg Särekanno, kes on palju ära teinud ajaloo valdkonnas laiemalt ja eriti muidugi Jäneda osas.
Tema on õige mees arutlema, kas siinne kunagine mõisaproua armastas üle kõige oma esimest abikaasat Johann von Benkendorffi, Bondi ühte prototüüpi luuremees Robert Bruce Lockharti, kirjanik Maksim Gorkit või teist kuulsat kirjanikku Herbert G. Wellsi. Muuseumis saab näha ja arutleda ka Jäneda ajalugu laiemalt.
Koeru kirikus
Koeru kirik on salapärane. Ja mida rohkem saladusteloori kõrvaldada, seda salapärasemaks läheb. Koeru kirikus näha kõige rohkem algseid lae- ja seinamaalinguid kogu maailma Eesti kirikute seas…
Viimastel aastatel on restaureerimistööde käigus suur osa vanu maalinguid esile toodud. Kiriku restaureerimine on paljuski ette võetud tänu kohalikule kogudusele, mis käitub nagu tõeline kogukond. Nüüd on ette võetud ka urnimüüri rajamine, mis kirikuaiale taas algse kasutuse tagab. Müts maha nende toredate inimeste ees!
Jalgrattamuuseumis
Valdo Praust on nii kõva ajaloomees, et kõiki tema tegemisi ei jõuaks keegi ära nimetada. Tema tehtud Jalgrattamuuseum Väätsal on üks ere täht nii muuseumimaastikul kui ka kogude seas.
Kõigile neile, kellel on olnud soojemad tunded kaherattaliste sõprade vastu või on praegugi mõnes sellises suhtes, on see kohustuslik palverännusihtmärk.
Mulle tundub, et Jalgrattamuuseumis on üks vägevamaid erakogusid, kus üllatusi ja äratundmisrõõme kuhjaga. Ja Valdo seletused on omaette klass.
Tammsaare muuseum Vargamäel
Anton Hanseni sünnikodu oli Tammsaare Põhja talu. Selle koha järgi võttis Eesti armastatuim kirjanik endale kirjanikunime. Nüüd kutsutakse kohta hoopiski Vargamäeks. Vargamäe on hoopiski kohanimi Kõrvemaal, Antoni venna Peetri kodukoha lähedal. Milline segadus! Äkki mõnest romaanist? Ja mitu korda elus seda romaani tuleks lugeda? Kindlasti vähemalt üks kord rohkem kui seda seni tehtud.
Muuseum on samuti endises headuses ja iga inimene peaks vähemalt kord viie aasta jooksul siin ära käima, et ennast eestlasena tunda. Võib ka harvemini aga kindlasti tuleb ja tasub seda teha. Ja siis saavutate juba austusväärse nõudliku muuseumikülastaja taseme.
Muuseumis on väljas ka näitus ühel laual. Kui ei ole millega lauda katta, siis tehke näitus!
Järgmiseks otsustasime sõita Jõgevale.
