Käisime kultuurireisil Viljandis.
Arvasime, et aasta lõpu poole on paslik ka teatris käia ja nii enda kultuurilisi teadmisi veelgi laiendada. Tee peal arutasime põhjalikud seosed Sakala, Ugandi, Ugala, Vanemuise, Lembitu, Friedrich Kuhlbarsi ja paljude teiste vahel.
Kõigepealt läksime muidugi muuseumisse. Viljandi muuseum on üks vanemaid ühe koha peal tegutsevaid muuseume ja tekitab kindlustunde, et traditsioonid jätkuvad ka edaspidi. Klassikaline, huvitav, nostalgiline ja moodne.
Meid võttis vastu Heli Grosberg, kes on huvitava jutu, tugeva hääle ja laialdaste teadmistega Viljandi kultuurivara.
Heli jutt on lennukas kui kotkas. Peale muuseumi on tal kõik selge ka kogu Viljandi linna kohta ning siirdusime tema juhendamisel väiksele matkale teatri poole. Tee peal tuli paljudele meelde, et nad on kunagi Viljandis käinud ja oli ka neid, kel tuli meelde, et polnud üldse selles kaunis linnas käinud…
Meie hulgas oli ka põliseid, tänaseks viimsistunud viljandlasi, kes aga omal ajal olid aidanud näiteks taastada rippsilda. Nii said sillast üle ka need, kes aastakümneid tagasi kõikuvat silda pelgasid.
Ugala teatris toimus ekskursioon lavatagustesse ruumidesse, mis oli ka väga põnev.
Etenduses Once oli rohkesti laulu, draamat, armastust ja näitlejaid.
Tagasiteel said kõik külastuskohad kõrge keskmise hinde.
Kõik Viljandisse!
