Konverents "Viimsi piirkonna väikesaared" Rannarahva muuseumis

Konverentsile registreerimine (kuni 7. septembrini)

Viimsi valla saarte aasta 2026 raames toimub 11. septembril 2026 Rannarahva muuseumi konverents “Viimsi piirkonna väikesaared” Päeva jooksul räägitakse saarte kujutamisest ja maastikust, Naissaare ajaloost, merekindlusest, salapiiritusveost, kooli- ja usuelust, Põhja-Eesti väikesaarte mõjust autoridisainile ja igapäevaelust Pranglil. Konverentsipäeva lõpetab Sofia Joonsi helisev loeng.

Konverentsil osalemiseks on vajalik registreerimine. Registreerimine on avatud kuni 7. septembrini 2026.

PÄEVAKAVA

Kell 9.30 Saabumine, hommikukohv
Kell 10.00 Konverentsi avamine
Tiina Peil "Saared meie nägemuses"
Ivar Rüütli " Edith Jürgenson - Naissaarelt Kaspiale ja tagasi"
Sirutuspaus (5 min)
Ranno Sõnum "Eesti merekindluse komandatuur aastatel 1939-1940"
Maivi Kärginen-Kivi "Salapiiritusvedu saartel kahe maailmasõja vahel"
Kell 11.45-12.30 Lõunapaus
Hele Kiimann "Naissaare maastikuline mitmekesisus"
Kalev Kukk "Naissaare kooli lugu"
Patrick Göranson "Naissaare kabeli taastamine"
Kell 13.45 Kohvipaus
Külvi Kuusk "Usuelust Viimsi saartel"
Cärol Ott " Põhja-Eesti väikesaarte tööpraktikad kaasaegse autoridisaini kujundajatena"
Lembit Tammsaar "Igapäevaelu Pranglil läbi pranglilase vaatenurga"
Kell 15.00 Sofia Joonsi helisev loeng
Kell 16.00 Konverentsi lõpp
Soovijatele Viimsi vabaõhumuuseumi ekskursioon

ETTEKANDED

TIINA PEIL "Saared meie nägemuses"

Pilguheit kujutletava ja tegeliku (füüsilise)
seostele, pärimusele ja pärimusloomele ajaloos (kaartide näitel) ning tänapäevale
(virtuaalmaailm) ja allikakriitika olulisusele kõikides neis keskkondades.

IVAR RÜÜTLI "Edith Jürgenson – Naissaarelt Kaspiale ja tagasi"

Edith Jürgenson (1897 – 1969) oli varakult orvuks jäänud Naissaare tüdruk, kes sattus koos tädi ja Nobeli naftalaeva kaptenina töötanud tädimehega Kaspia randa, liitudes seal aktiivselt tegutsenud Eesti seltsiga. Kodumaale naasmise järel töötas ta Naissaare vallasekretärina.

RANNO SÕNUM "Eesti merekindluse komandantuur aastatel 1939-1940"

Eesti merekindluse ühe osa ehk Naissaare komandantuuri ajalugu Teise maailmasõja alguses aastatel 1939–1940. Antud teema kontekstis leiab käsitlemist, milline roll oli Naissaare komandantuuril 1939. aastal Eesti kaitseplaanides.

MAIVI KÄRGINEN-KIVI "Salapiiritusevedu Viimsi saartel kahe maailmasõja vahel"

1920. ja varased 1930. aastad olid tänu Soome keeluseadusele salapiirituseveo kuldajastuks. Eriti aktiivne oli vedu põhjarannikul, milles tänu Tallinna lähedusele oli oma roll ka Viimsi saarte elanikel, kelle tegevust ettekandes vaatlemegi.

HELE KIIMANN "Naissaare maastikuline mitmekesisus – kujunemine ja areng"

Naissaar on ajaloos läbinud mitmeid muutusi, nii maastiku kui inimeste asustuse osas. Ühtlasi on see oma pindala kohta väga mitmepalgeline. Kuidas kogu see mitmekesisus on tekkinud ja arenenud, seda ettekandes käsitletaksegi.

KALEV KUKK "Naissaare koolilugu"

Naissaar paistis enne II Maailmasõda pikka aega välja oma haritud elanikkonna poolest. Pole siis ime, et seal tegutses kool juba 19. sajandist ning hiljem oli neid lausa mitu. Ettekandes saame teada, kuidas Naissaare kool välja kujunes ja tegutses.

PATRICK GÖRANSON "Naissaare Kabeli taastamine"

Naissaarel oli enne II Maailmasõda suur usklike kogukond, kes rajasid saarele ka oma kabeli. Sõja ajal juhtus ime, sest kuigi ülejäänud tsiviilobjektid saarel hävisid, jäi kirik ainsana terveks. Taasiseseisvumise ajal algas aga kunagise kabeli taastamistöö, mis kestis päris mitu aastakümnendit.

KÜLVI KUUSK "Usuelust Viimsi saartel"

Viimsi väikesaartel on olnud seotud mõne mandril asuva pühakojaga, saastel on olnud kabeleid, peetud on koduseid jumalateenistusi. Laias maailmas levinud usuliikumised leidsid tee ka saartele – sealne rahvas ei elanud isolatsioonis.

CÄROL OTT " Põhja-Eesti väikesaarte tööpraktikad kaasaegse autoridisaini kujundajatena.

Cärol Ott on eesti moekunstnik ja brändi CAROLXOTT looja. Ta looming on inspireeritud Põhja-Eesti saarte eluolust läbi ajaloo ja loodusest. Läbi vormide ja tekstuuride mängu annab Ott etnilistele lugudele modernse väljundi.

LEMBTI TAMMSAAR "Igapäevaelu Pranglil läbi pranglilase vaatenurga"

Ettekandes saame teada kuidas on elu saarel muutunud ühe inimese eluea jooksul – elektri tulek, kolhooside teke ja kadumine, saareelu taasiseseisvumise järel. Oma loo räägib Prangli vanast perekonnast pärit Lembit Tammsaar.

SOFIA JOONSI helisev loeng

Sofia Joons on tuntud Eesti rahvamuusika uurija ning muusik, kelle enda esivanemad on ühtlasi osaliselt pärit Naissaarelt. Loengus tutvustatakse läbi elava muusika ja arhiivinäidete eestirootslaste muusikalisi jälgi arhiivides 1921. aastast kuni tänapäevani.