ÜTLE MERI, MU MERI
Albert Uustulnd

Merel puhumas on tuuled,
tuuled need on trotsi täis.
Kas mind suudlesid su huuled
või ehk tuul neist üle käis?

Refr. :,: Ütle, meri, mu meri,
miks sa siia mind tõid,
Ütle, meri, mu meri,
kas ma lahkuda võin? :,:

Mere kohal särab taevas,
taevas see on tähti täis.
Palju tähti alla langes,
palju rohkem alles jäi.

Refr. Ütle, meri …

Mere kaldal liivaluited,
luited need on jälgi täis.
Kes need jäljed siia jättis,
kes neid jälgi mööda käis?

Refr. Ütle, meri …

Merevetel sõitvad laevad,
palju laevu merre jäi.
Mere kohal särab taevas,
taevas see on tähti täis.

Refr. Ütle, meri …

VIIMSI ÕIE
Janek Šafranovski

Tervitusi Sulle ja su perele

jutustan kuis saatus viis mind merele

kaunil rannal, seal kus tõuseb päikene

ootas mind seal kord mu eluõieke

Refr. Limpadilompadi rannaliival

kõnnin nii kuis jalad viivad

ei saa enne alla anda

kuniks jõuan Viimsi randa

Tuksadituksadi tuksub minu põueke

eemal maja, millel ümber õueke

küllap juba ootab mind seal Õieke

et ma nopiks ta ja võtaks endale

Refr. Limpadilompadi rannaliival…

Kloppadi, kloppadi koputan ma aknale

Õie, lase mind nüüd enda kõrvale

kao, kus kurat siit sa hulkur tühine

muidu pureb sind mu armas koerake

Refr. Limpadilompadi rannaliival…

Tilkaditilkadi vesistab mu silmake

on elu julm ja liiga ebaõiglane

meri siin, läen heidan ennast laintesse

või läen hoopis madrusena merele

Refr. Limpadilompadi rannaliival…

Kuusteist aastat pühendasin merele

kuusteist aastat mõtlesin vaid Õiele

kaksteist kullast raha panin kõrvale

küllap sobin nüüd ma hästi temale

Refr. Limpadilompadi rannaliival…

Kloppadikloppadi koputan taas aknale

sama maja, sama ilus aiake

Jälle sina siin sa vana segane

On Õie maja siit ju alles järgmine

Refr. Limpadilompadi rannaliival…

Koputan siis teise maja aknale

kas Õie siin, ma tema armas peiuke

liiga hilja küsid Õie järele

ta kuusteist aastat tagasi läks merele

Refr. Limpadilompadi rannaliival…

Oiadioiadi oigan mere rannale

miks saatus kohtleb nii kaht kena inimest

eemal merel sõidab valge laevuke

sealt kostab hääl, mis kuuluda võib Õiele

Refr. Limpadilompadi rannaliival…

Suure hooga torman otse laintesse

et uida oma Õie juurde laevale

kaksteist kullast raha kukkus meresse

kuusteist aastat elu sinna järele

Refr. Limpadilompadi rannaliival…

MERESÕIT
August Luusmann

Kuulge kuidas tuul kaldal mühiseb
ja lainetus rannal kohiseb.
kas hulub ju tuul või pöördub ta
ja vaikib hetkeks ilm

Võivad laevad sõiduta
ja lennuk õhus lennata.

:,:Vaatke, kuidas võimas aurik
sõidab merel, rind tal uhkes rahus.:,:
Kallist lasti kannab ta!

Reisijaid, kes merel sõitvad,
laene vaikselt kiigutab.
Reisijaid, kes õhus lendvad,
kerge tuul neid õõtsutab.

TORMIS
August Luusmann

Vaatke, läänest tõusvad mustad pilverünkad!
Ta järel jõuab maruilm.
Kuis hulub ju torm, vett, pilvi üles kisub.
Keerdsõlme seob merest ta!
Vesi kihab ja keeb,
laeva ümber ta lööb!
Kas möödub hukatus meist
või vaome mässava laintesse?
Oh, kuulge kuis kärgatab kõu, kärgatab kõu!
Oh vaata, kuis valgeks läeb õu, valgeks läebõu.
:,:Laev pragiseb, vabiseb, lainetes laguneb,
suur on häda meil:,:
Põhja me vaome!

PALVE
August Luusmann

Suur Jumal ise tule Sa
ja peasta hukatusest meid.
Sa oled ju tõotand oma sõnas,
et hüüa mind appi ahastuses!
Siis tahan ma Sind sest välja kiskuda.
:,: Aga Sa pead mind see-eest ka austama:,:
Ja ära unusta mitte mis ta sulle head teinud on.
:,:Ta mere peal on ise käind
ja meie vaeva on ta näind:,:
:,: Sest raugeb tuul ta ees.:,:

MERE LAPSED
Tomi Rahula, Peeter Pruuli

Meil vanne antud, leping sõlmitud
Kaiotsad lahti päästetud
Me pagas pardal, purjed heisatud
Vöör koitu pööratud

Näe, ahtris silmapiiri sisse lä’eb
Ka viimne kodutorni tipp
Nii lapsepõlv meist randa maha jääb
Ja algabki me retk

Refr. Kas mõistad, kallis, kõik meil uus on ees
Nüüd vihmas, tuules, päikselõõsa sees
Me ihu, hing ja meel sellel teel
Kuuluvad vaid teineteisele

Kui laiub pärani ees avarus
ükskõik – las laetud rajust see
Me unistused, riskid ühised
Ka lainte keeristes

Refr. Kas mõistad, kallis, kõik meil uus on ees…

Sul soodiots, mul tüür on peos
Siht ühine meid kokku seob
Üks on alus meil, kesk tuuli neid
Kus ainsana meil hoida teineteist

Refr. Kas mõistad, kallis, kõik meil uus on ees…

MIKI MEREHÄDAS
Georg Malmstén, Jüri Remmelgas

Nüüd Miki lä’ebPiiritalt merele
Väikse valge süstaga
Ja õrnalt seal kiigutab laineke
Miki laulab rõõmuga:

Hiuli-hei, meremees hei!
Mikit viib kaugele meretee
Hiuli-hei, meremees hei!
Laine käib kõrgele

Siis tuul Miki rannast viib kaugele
Rand näib kui sini-niit
Oi-oi mis kerkib seal lainetest –
See kole merehiid

Sind otsind olen ammugi ma
Ah-ah-ah-aa ah-aa-ah-aa…

Oi-oi-oi-oi, kardan nii sind!
Halasta seekord, palun sind!
Nii väike olen, ei kaitsta saa end
Merehiid – säästa mind!

Merele sind kaasa viin ma siit!
Ah-ah-ah-aa ah-aa-ah-aa…

Kui noorkotkad rannale saabusid
Tulid appi Mikile
Ja Merehiiu minema ajasid
Tõid Miki rannale

Hiuli-hei, meremees hei!
Mikit viib kaugele meretee
Hiuli-hei, meremees hei!
Laine käib kõrgele

Hiuli-hei, meremees hei!
Mikit viib kaugele meretee
Hiuli-hei, meremees hei!
Rõõmuga laulame

LÄÄNEMERE LAINED
Martha Müller-Grählert, Simon Kranning

Seal, kus Läänemere lained laksuvad,
seal, kus tuuled, tormid aina mühavad,
:,: seal on valge majak, valge nagu luik,
seal on minu kodu, seal mu sünnipaik. :,:

Mäletan, kui olin alles väikene,
mõtlesin, et lähen ära kaugele.
:,: Nüüd on aastad läinud, vanaks olen saand,
lapsepõlvekodu meelde ikka jäänd. :,:

Isa ja ema mul puhkavad ammu mulla all,
kallim neiu hingab teise rinna naal,
:,: õed ja vennad on läinud ilma laiali.
Ainult kask on jäänud truuks mul surmani. :,:

Rändamisest väsind, koju tulen ma,
vana kase alla istun puhkama.
:,: Vana kase kohin mulle jutustab,
ammu möödund aegu mulle meenutab. :,:

LAINED, PÄIKE JA TUUL
WolfkangRoloff, Kustas Kikerpuu

Õhtu eel vaikib tuul, mattub uttu silmapiir,
kumab loojuvast päikesest taamal pilvepiir.
Kaldast eemaldub laev, ootab ees meremeest,
palju kuid kestev pikk rännutee.

Refr. Lained, päike ja tuul
ainsaks kaaslaseks neil teel.
Lained, päike ja tuul
kõikjal ootavad neid eel
ja kui tõusebki torm,
ei nad kartma löö siis,
üle lainete kõlab see viis.

Eks nii palju nad näevad nüüd kaugeid võõraid maid,
lõunapäikest ja merd, kauget Riot ja Shangaid,
kuid ei rõõmust sa suuremat olla kui see,
kui on kiilu all kord kodutee.

Refr. Lained, päike ja tuul…

Kuid ei kauaks saa kaldale jääda meremees,
peagi jälle on sõit, kauge tee neid ootab ees,
kurvaks jääda küll sul pole põhjust mu neid,
küllap peagi sa näed jälle meid.

Refr. Lained, päike ja tuul…

SEE OLI ENNEMUISTSEL AAL
rahvalik

:,:See oli ennemuistsel aal
kui heeringas elas kuival maal :,:

:,: Ta hoidis ennast eemal veest
ja teda peeti kassi eest :,:

:,: Kord kaljas kahe mastiga
läks teele soola lastiga :,:

:,: Seal laeval oli heeringas
kes hiiri rotte hävitas :,:

:,: See heeringas oli maiasmokk
tal meeldis väga soolavakk :,:

:,: Ta näris soola hoolega
siis mõlema suupoolega :,:

:,: Ei pannud süües tähele
et näris augu laevasse :,:

:,: Siis kaljas kahe mastiga
läks põhja soola lastiga :,:

:,: Seepeale Neptun vihastas
ja ütles: “Kuule heeringas :,:

:,: et kaljasesse augu sõid
ja uue laeva põhja tõid :,:

:,: see karistuseks pead sa nüüd
merevee sees elama :,:

:,: Sind merest kinni püütaks
ja tünni sisse soolataks.” :,:

:,: Ja sellest ajast tõsi see
on merevesi soolane :,:

MEREMEHE ARMASTUS
Uno Naissoo, Juhan Saar

:,: Kord kalalaeva pardal
ma kohtasin üht meest,
kes kodunt laskis jalga
oma kalli moori eest. :,:

Refr. Uau-uau-uauholla-hii,
ta ikka laulis nii:
„Naise võin küll võtta ma,
kuid merd ei iial jätta saa.
Naist armastan ma palavalt,
merd meeletult ja salaja!”

:,: Las kaugenevad kaldad,
see rõõmustab vaid meest,
kes kodunt laskis jalga
oma kalli moori eest. :,:

Refr. Uau-uau-uauholla-hii …

:,: Torm tõuseb, maru algab,
ei hirmuta see meest,
kes kodunt laskis jalga
oma kalli moori eest. :,:

Refr. Uau-uau-uauholla-hii …

TÜDRUK, ARMASTAN PÄIKEST JA TUULI
Albert Uustulnd

Öö saabund sadama üle,
laiutab lahtede suus.
Tähtede helkivas süles
naeratab kullane kuu.
Tean, et mu tüdruk sa magad,
tean, et sind suigutab tuul.
Sinust mu akende taga
jutustab kullane kuu.

Refr. Tüdruk, armastan päikest ja tuuli.
Tüdruk, sinust ma unistan vaid.
:,: Oi neid kirsina punavaid huuli!
Tüdruk, ütle mul, kust sa need said? :,:

Kauguste kutset kui kuulen,
see mind nii rahutuks teeb.
Selles on meri ja tuuled,
selles on sinavad veed.
Sinul ja tormil ja taeval,
midagi ühist on teil.
Koos mulle meenute laeval
pikil ja pimedail öil.

Refr. Tüdruk …

Reelingul naaldun ja laintes
otse su pilku kui näeks.
Karide kohinas kuulen
kutset, su juurde et jääks.
Sinule andsin kord sõna,
usu, ma seda ka pean.
Sina ja meri ja mina –
üks neist on liigne, ma tean.

Refr. Tüdruk …

15.LAEV TÕSTIS PURJED
Gustav Ernesaks, Evald Tammlaan

Laev tõstis purjed üles öises fjordis
ja särasid veel tuled mustas vees.
Üks väike tüdruk kaljul õie murdis,
kui ratta juurde asus roolimees.

Õis langes alla ranna vahupiiri
ja tuulelaulu kustus vaikne nutt.
Laev uljalt ulgumere poole tüüris
ja ookeani jõudis hommikul.

Jäid maha rand ja kaljul väike maja
ja sillale viiv alla kitsas tee.
Veel hõljuks nagu üle fjordi vee
siis meremehe nukker laulukaja.

Mees roolis rinna vastu ratast surub,
on iga laine vaenlane ta ees.
Silm otsib aga õrna naisekuju
ja silmapiiri valge vahu sees.

KAJAKAS KOJU NÜÜD LENDA

Gerhard Winkler, HeldurJõgioja

Kajakas nüüd koju lenda,
vii sinna tervisi siit.
Kõik minu paremad mõtted,
endaga kaasa sa vii.

Refr. Päeval ööl üksik laev
kaugemerel on teel.
Kurvaks see vahelteeb,
et me kodulinnkaugel on veel.

Kuni mu silmad veel näevad,
pilguga saadan ma sind.
Kord pärast tormiseid päevi,
kodumaa ootab ka mind.

Refr. Päeval ööl…

ÕRNPUNASED PURJED
Hugh Williams, Artur Ranne

Õrnpunased purjed… On loojangul päev,
oh tooge te koju mu armsama laev!
Ju hommikul vara läks merele ta,
nüüd terve päev olen kurb temata ma.
Oh, kingi sa tiivad mul, rändaja lind!
Siis su juurde viivad nad üle lainete
mind.
Õrnpunased purjed… On loojangul päev,
oh tooge te koju mu armsama laev!
Oh, kingi sa tiivad mul, rändaja lind!
Siis su juurde viivad nad üle lainete
mind.
Õrnpunased purjed… On loojangul päev,
oh tooge te koju mu kallima laev!
Oh tooge te koju mu kallima laev!

ABRUKA VALSS
Salme Tuulik

On kusagil lainete süles
üks kaunis ja haljendav saar.
On sinine taevas ta üle
ja meri on sinine ka.
Siin kodune majakas vilgub
ja pardiparv sulistab roos.
Ja meres on säinad ja silgud
ja havid ja ahvenad koos.

Refr. Tule saarele sa, tule saarele sa,
kas uju või sõida või sõua.
Tule saarele sa, tule saarele sa,
üle lainete pärale jõua!

Siin pärnad on valevais õites
ja kaskede rohetav loor.
Siin jaaniööl sõnajalg õitseb
ja kõigile õnne ta toob.
On põliste puude all vaikne,
siit lähevad hirvede teed.
Ja rohi on täis salakäike,
metskitsede rajad on need.

Kui elu meid kaugele kannab
ja maha jääb kodune saar,
eks jälle siis Abruka rannal
ta lapsed kõik kokku kord saa.
Me tuleme ikka su juurde,
me kodusaar, ilus ja hea.
Ei kusagil maailmas suures
sinust paremat paika ei tea.

Refr. Tule saarele sa, tule saarele sa,

ANKRUGA MEES
Hans Hindpere, Olivia Saar

Merel ükskord ma sõidan,
kauged kaldad on ees,
seisan kaptenisillal,
olen ankruga mees.

Päike piilub
mu ankrut,
nägu nalja tal täis,
ankrut kullane kuugi
vargsi katsumas käis.

Merest vaatavad vaalad,
ise pööravad päid –
nende pilgud mu ankrul
pikalt pidama jäid.

Tuli tormitaat torris,
valas viha ja kees,
nägi mind – tegi kraapsu
kuldmärgi ees!

Meri jälle on lahke
Küllap nüüd sa siis tead,
milleks ankruga mütsi
mees kandma peab.

La-la-lal…
küllap nüüd sa siis tead
la-la-lal…
milleks ankruga mütsi meremees kandma peab.

MERD KUULEKSIN AINA
Ülo Vinter, Ülo Raudmäe/ Enn Vetemaa

Kuula, kuis laintemurd mühiseb,
summutab öölinnu hõike!
Eks me ju kuidagi väikesed
oleme kesk seda kõike.

Refr.:,:Haikalad magavad, ahvipoeg peidab
ema pehmesse kaenlasse nina
ja ma usun, et kõik nad ju tunnevad
nii nagu mina, nagu mina:,:

Kuula, kuis laintemurd mühiseb,
tuul metsalatvastid painab.
Kuis meri rannale kohiseb,
kuulaksin aina ja aina.

Refr.Haikalad magavad, ahvipoeg peidab…

KÄSMU KAPTEN
rahvalik, Anzori Barkalaja

Käsmu Laht on esimene kõigi teiste seas!
Vaata, ta-na-naa-na, ka meie samas reas.
Käsmu Laht esimene kõigi teiste seas!
Vaata, ta-na-naa-na, ka meie samas reas.

Refr. Kroon on tal peas, Johnny, kroon ontal peas
Vaata, tana-na-na-naa, ka meie samas reas.

Käsmu kapten esimene kõigi teiste seas! .
…
Käsmu kokk on esimene kõigi teiste seas! …

Käsmu Liisa esimene kõigi teiste seas! …

PIIP JA TOBACCO
rahvalik, Anzori Barkalaja

Refr. Tuju hea, häältes ramm ja kindel marsisamm,
kus on mu piip ja tobacco?
Rõõmus on hing ja meil sees on rumm ja džinn,
üle Atlandi me lähme juba jala.

Ees paistab linn, see läki-läki linn,
kus on mu piip ja tobacco?
Hõi, kapten ae, aja sadamasse laev!
Nõuab vett see neetud koka soolakala.
Refr. Tuju hea, häältes ramm…
Linnas on kõrts, see läki-läki kõrts, …
kus on mu piip ja tobacco?
Näppu torkab valus pind, see on siiski väike hind.
Tähtsam on, et kõrtsiukse siiski avan.
Refr. Tuju hea, häältes ramm…
Kõrtsis on neid, see läki-läki neid,
kus on mu piip ja tobacco?
Teda kintsust näpistan, kuigi vastu kõrvu saan,
see mu maksale teeb siiski ainult rõõmu.

Refr. Tuju hea, häältes ramm…

MÕTISKLUS
Gennadi Podelski, Heldur Karmo

Laine laine järel randa kandub
sääl siis jõuetuna liiva vaob,
nagu lubadus mis kergelt antud
nagu tõotus – petlik, mis kaob.

Refr. Igas hetkes peitub head ja halba
sääl kus lõppeb, seal ka algab tee.
Meri kustutab kord jäljed kaldalt
aga hinges püsivad need.

Kostab sosin üle vaikse mere
suurel kivil käsi hoiab kätt.
On see kohtumise rõõmus tere,
või ehk nukker hüvastijätt?

Refr. Igas hetkes peitub head ja halba…

JAMAIKA HÄLLILAUL
Arne Oit, Heldur Karmo

Sa magad, chiquito, mu poeg,
ja piki randa kõnnib öö.
On meri veel ärkvel, ta kohiseb tasa
ja lainetus kaldale lööb.
Su isal on tilluke paat
ja valge puri selle peal –
kuid kahjuks merel on saaki
nii vähe ja paate
on rohkesti selliseid seal.

Ei põlga ma tormi, vaid võidelda tahan,
kui vahustel vetel kaob maa.
Kuid elus on torme, mis murravad maha,
ja üksi neist jagu ei saa…

Sa magad, chiquito, mu poeg.
Võib-olla unes õnne näed.
Ning kuigi muret toob hommik,
siis ometi kõikjal
ei koida ju päikseta päev.

Sa magad, chiquito, mu poeg,
ja piki randa kõnnib öö.
On meri veel ärkvel, ta kohiseb tasa
ja lainetus kaldale lööb.
Seal lainete taga on saar,
ka seal on kõrged palmipuud.
Ja üle nende on samuti helendav taevas
ja kollase sõõrina kuu.

Jamaikal ja Kuubal on ühised tähed,
on sarnaselt sinised veed…
Kuid ometi kõrvuti elus ei lähe
neil kaluri rajad ja teed…

Sa magad, chiquito, mu poeg.
Sind ootab tavaline päev.
Et aga homme võib tänasest ilusam olla,
chiquito, sa seda kord näed.

HÕBEPURJESES PAADIS
Gustav Ernesaks, Evald Tammlaan

Hõbepurjeses paadis, hõbe paadis!
Hõbepurjeses paadis merele viib mind tee.
Merele viib mind tee.
Siniste randade poole, üle vahuse vee.

Säravas vikerkaares helgib kajaka tiib.
Sinise kuninga maale mühisev laine mind viib.
Sääl, kus mängud ja murud aiata, tõlketa, tõkketa ees.
Sinised metsad ja kurud, vabad kuni ma mees.
Tagasi koduranda, kui tuleb jätta mu tee.
Isale toon hõbe piibu, emale kullase vöö.

UUS PAAT
Valter Ojakäär, Debora Vaarandi

Seda paati pole tehtud linnuluust,
Kaared ise painutasin tammepuust.
Ei ma pannud pilliroogu mastideks
Ega punapõllekesi purjedeks.

Tugev mootor tuksub nagu süda tal
Lained aga laksu  löövad täävi all
Ja ta endas kannab kolme kanget meest,
Kes on läbi käinud mitme mere veest.

Kõige nooremal on üle-vallaramm,
Teine noota sisse laskma osavam,
Kolmas aga väga palju laule teab –
Kalad merest, kuuldes teda, tõstvad pead.

Igaühel noorik randa maha jäi,
Igaühel kallim paadi vastas käib.
Harva aga näen ma oma päiksekiirt,
sest ta juba kuulus karjabrigadir.

Aga ise on ta nagu kibe sool –
Ütleb mulle: “Merest kehva kala tood!”
Rohkem kasu toovad minu kirjakud,
kui su lahjad tursad, lestad-kõversuud.”

Oot, oot, oot, las tulgu kagutuuled vaid,
Siis toon sulle iludusi-angerjaid!
Sihvakad ja sirged, sabakuubedes,
Tulevad ja kummardavad sinu ees!

Oota, küll sa minu karja näha saad!
Lõhed, laiad laugud otsas säravad,
Uimed helepunasega värvitud,
Küljed hõberahadega kirjatud!

CAPRI SAAREL
Jimmy Kennedy, Artur Ranne

Kord Capri saarel ma südamekaotsin,
Nüüdenamrahu ma leidaeisaa,
Kuitedapalmi all istumasleidsin,
Kohetundsin et armunud ma.

Kuitallesügavaltsilmissevaatsin
Janendesärastjoobusinsiis,
Kuitemagamerelepurjetasin,
Meiletundussäälkuiparadiis.

JaItaaliataevasina,
Võlusmeid ta päikene.
Küsisintalt, tahadsina
Nüüdvaidkuludaminule?

Mu kätevahel ta sosistasõrnust
Jasiiskuikätttemalsuudlesin ma,
Siisnäginsõrmestallaulatussõrmust,
Igavestnüüdadjöö, Capri saar!

SÕIT PILVELAEVAL
ValterOjakäär, Leelo Tungal

Kuitahan, siisolenAustraalias
VõikäinJaapaniskirsipuidmaalimas
Aastapärastehktudun ma õrnalt
Baikateki all Baikalikõrval.

Ma tean, et kordsuvitanSiberis
Ujunkonna ma toredasTiberis.
PeagiRoomaslöönPeetruseplatsil
Ehk ka paavstileendalepatsi!

Refr. Lal-la-lal-laa, lal-la-lal-laa.
Kuitahan, siissaan, kuhutahan.
Lal-la-lal-laa, lal-la-lal-laa.
Kuitahan, siissaan, midatahan!

Kuikord tõepoolest tõsiseltmatkata
Siisvõinidamaalrännakutjätkata.
VaatanIndias, kuiselavadjoogid,
Neile viinmõnedjoogidjakoogid.

Siissaabkõikidelrõõmupäevolema-
Lõbureisijaainultju pole ma.
JakuiHiinamaaltõsiselttingin
Saavadmõistlikekskõik hungveipingid!

Refr. Lal-la-lal-laa, lal-la-lal-laa…

JuhanSmuuli ma kohtankordArktikas
japingviini toon kaasaAntarktikast.
Ja ka Aafrikas, tulguvõi tina,
Ninasarvikul teen pika nina.

Jakuioleksin homme Batuumis ma
Ennastneegrikssiispäevitaksluuni ma.
Kuivaidmemmlubaksmulläbilinna
Ostmapiletitüksindaminna.

Refr. Lal-la-lal-laa, lal-la-lal-laa…

KÕIK LAPSED MERE
AltõmõšKadõrov, Heljo Mänd

Talvelkasvabsuure mere pealejää.
Igavestisinnasiiskijääeijää.
Kuikordsaabubkevad, sulabjäätaasveeks.
Kuidkesmereveeküllsoojemaksnüüdteeks?

Refr. :,: Kõik lapsed merre, lapsed merre!
Kõik lapsed merrelähevad.
Kõikvõivadminna, võivadminna,
eivõivaid need, kesköhivad!:,:

Kes see muukuipäike mere soojaksteeb.
Soodsadmeretuuledtoovadsoojadveed
meiesupelranda, kusniikuum on liiv.
Eimeistenamkaldalpüsikeegisiis.

Refr. :,: Kõik lapsed merre, lapsed merre!

VILJANDI PAADIMEES
SergiusLipp, AlfredsVinters

Käeulatabnoorpaadimeesniilahkeltneiule,
:,: kesaraltseisabtemaees, et sõitaüle vee. :,:

Refr. Ah silmad, need silmad, eiiialunune,
need ilusadsinisedsilmadmulvõitnudsüdame.

Kuineiupaadisalgabsõit, täisõnnekõikmaailm,
:,: janeiupalgeilpunabkoit, talõnnessärabsilm. :,:

Refr. Ah silmad …

Ta kaelaneiulangebsiisjakingibsuudluse,
:,: silmsärabrõõmupisarais, arm tungibsüdame. :,:

Refr. Ah silmad …

Hulk aastaidläind, kuidViljandijärvikkakohiseb,
:,: hall paadimeessäälikkaveelneidsilmiigatseb. :,:

Refr. Ah silmad …

KUI OOTAB SADAM
Arne Oit, HeldurKarmo

Ma einäe, kuidastuulsujuustespuhub,
ehavärvmängibkodurannaveel.
Ma einäe, kuidas und otsidpõuaselööl,
sest mu laev on ikkaalles teel.

Refr.Kuisadamootabkojuvaidühtainustlaeva,
siissadameest seal sadarõõmuleiabeest.
Kuisadamootab aga kas võisadatlaeva,
siisootadsinavaidühtemeremeest.

Ma einäe, kuidaspeatubsinupõsel
jaaniööviimnetõrvatulekeel.
Ma einäe, kuidastormmuudabrahutukssind,
sest mu laev on ikkaalles teel.

Refr.Kuisadamootab …

Ma einäesindveellaineladvastüle
egasaasindhellitadaveel.
Aga kordoledsooldundsülesmulsa,
sest mu laev on juba koduteel.

Refr.Kuisadamootab …

SUVEÖÖ
Arne Oit, HeldurKarmo

On paljuluuletustesöid –
neisigahetk on nagusurematuleid.
Need ööd on avasilmiunistatudööd,
kustuhassädelevadkuldsedsöed.
Need ööd on alatikuipeod,
kusleegikskuumenevadigatsusteeod…
On paljuluuletusteshelisevaidöid –
mikselusharvakohtabneid?

Refr.Kuidsuveöö,
mis meileigiomakssai,
see suveöö
eiloodudluulelennustvaid.
Siissullenäis,
et lausalõputa on see,
kuidmullelühikeseksjäi
me helgeimsuveöö.

On paljuluuletustesöid,
mis nukrastkaugusest on vaimustanudmeid –
me nagukarnevalipääsmeidhoiakskäes,
kuidikkakeelatud on sinnapääs.
Need ööd on eksideski head,
neisttahaksrääkida, kuidvaikimaneist pean.
On paljuluuletustesigavesiöid –
mikselusharvakohtabneid?

Refr.Kuidsuveöö…

MEREPIDU
Virve Köster

Valgedkajakadkisavadrannal
punapäikeseloojangu eel.
Tuulekeerisesjõuavadranda
valgedlained, mis murduvad teel.

Refr. Meri on, meri jääb, meri olemapeab,
laine laksudesrannalelööb.
:,: Tihtijuhtub ka nii, meri pidupeabsiin,
lainedmürinalranduvadsiis. :,:

Sinimeri, suvahusel pinnal
näkineide seal tantsimasnäen,
ja meri on süngekuihauas,
eitähti seal vilkumasnäe.

Refr. Meri on, meri jääb …

Näkineiu, sapunudmulpärga
merelainetesügavas vees,
vesiroosidestpunutudpaelad
minuümbersaarmutultseod.

Refr. Meri on, meri jääb …

MAJAKENE MERE ÄÄRES
Ülo Vinter, Enn Vetemaa

Kui on meri hülgehall
jasindründamassuur hall.
Kui on meri hülgehall
jasindründamas on suur hall.
Nõndahea on mõeldasiis,
et kuskilrannaliiv
ja mere ääresväikemaja
ootamas on mind.

Refr.Niihea, niihea
on mõeldasiis,
et kuskilrannaliiv
ja mere ääresväikemaja
ootamas on mind.

Seal, kusvanakaev on,
kriiksuvaiavärav on.
Seal, kusvanakaev on,
kriiksuvaiavärav, värav on.
Aknatagaõhtu eel,
vaatad mere pooleveel.
Ja mere ääresväikemaja
ootamas on mind.

Refr.Niihea, niihea …

TUULEVAIKSEL ÖÖL
Jaan Tätte

Tuulevaiksel ööl
tean, mis moodi lööb
udukell su laevaninas.
Paigal püsib aeg.
Tuulevaiksel ööl
süda kiirelt lööb.
Oodanud sind olen kaua,
veidi jäänud veel.

Refr. Sulle tahan hüüda juba
veel ja veel ja veel –
tuule suund on nord,
nüüd on minu kord
teha tormi sinu südames.

Tuulevaikne öö,
udukell vaid lööb.
Käed, mis tahtsid rooliratast,
tahavad nüüd sind.
Kumer silmapiir
lahku meid kord viis.
Sina otsid valget purje,
mina otsin maad.

Refr. Sulle tahan hüüda juba…

VIIMSI VALSS
Gunnar Kriik, Ott Arder/ Jüri Leesment

Paesema Eestimaa ümber,
saares, kus kinni on saar,
mõni paik siiski saab olla,
jah ainult pooleldi saa.
Teed viivad rõõmsalt meid randa,
radu on rohkem, kui tead.
Kõigil on kanda ka vastutus siin,
kus on me head ja vead.

Refr. Viimsi, Viimsi, me Viimsi!
Iial sind jätta ei saan
Sest siin on me mured ja siin on me rõõm,
meie meri on siin ja maa.

Ammu siin aru ei saagi,
oled nüüd linnas või maal.
See, kes teeb tööd, saab ka saagi,
kõigil on kindel kaal.
on rannarahvale Viimsis
omane otsing ja hool.
Kodu kui kindel on, kasvabki laps,
kes läbi lööb igal pool.

Refr. Viimsi, Viimsi…